Kui te nüüd ei usu, mida ma räägin, vaadake augustikuu Cosmopolitani tagumise kaane siseküljele. Seal ilutseb suur reklaam, kus kutsutakse naissoost inimesi osalema "maailma kolme eksklusiivseima klubi" reklaamvideos. Kuidagi kahtlane tundus see reklaam. Trükkisin siis www.babylon1.com sisse, nagu reklaamis soovitatud oli, et vaadata, mis värk on. Selgus, et mul on kahtlaste asjade pääle kuidagi eriliselt hea nina, as usual. Ma ei hakka oma leidu siin pikemalt kirjeldama, võite ise sellele lehele minna ja piiluda alapealkirja "Prices" alla...

Samamoodi, nagu mulle ei istu see, et jalgpallis/kergejõustikus/ujumises/vormelis ja kusiganes esindavad riike kodanikud, kelledel pole tegelikult vastava riigiga rohkem pistmist, kui sealt pärinevad sponsorid või kobamise peale saadud kodakondsus, ei meeldi mulle ka see, et mingi Austria pordumaja üritab värvata Eesti neiusid selleks, et teha omale reklaami. Öeldagu siis kohe välja, et "Tere, kulla klient, need ongi need seitse viimast enam-vähem naist, kes meil siin Austrias on ja need seitse oleme ilusasti Viini, Saltsburgi ja Klagenfurti vahel ära jaotanud. " Mitte ärgu toogu kusagilt ida-Euroopast odavat tööjõudu, et neid siis austerlaste pähe maha müüa.

Ja mis veel tähtsam - seda, et Cosmopolitani reklaamiosakonnast keegi isiklikult toda Babyloni lehte uudistamas käis, ma küll ei usu. Mis on nõme. Niigi on meil siin ida-Euroopas probleem sellega, et naisi smuugeldatakse kuhugi ebamäärasesse kesk-Euroopa "tööturule" "reklaamitüdrukuteks" või "tantsijannadeks". On vaja veel selliseid reklaame avaldada või? Seda va Cosmopolitani loeb ka minu 15-aastane õde ja kümne aasta pärast võibolla ka minu praegu (õnneks) veel tite-eas viibiv õeraas.
Ma olen enam kui kindel, et Cosmopolitan oleks leidnud ka mõne muu ettevõtte, kes nende tagakaanel oleks tahtnud oma reklaami avaldada. Lihtsalt kellegi tegemata töö. Fuika. Häbiasi. Mina enam Cosmopolitani ei osta.