Hommikuti enne tööleminekut on tore poes käia. Peale minu siblivad seal veel nii umbes kümme inimest, kes on suure hüpersupergigamarketi peale ühtlaselt ära jaotunud nii, et mina saan rahulikult koogileti ees seista ilma, et keegi mammi mind sealt vaikselt minema nihutaks (see juhtub, muide, alatasa - nii kui mina lähen täiesti tühja koogiriiuli juurde, ilmub sinna nagu dzhinn muinasloost üks-kaks-kolm mammit, kes tahavad kõik kangesti just sedasama kooki uudistada, mille etiketti mina parasjagu loen. Ja need mammid ju tõuklevad, olgu kõigevägevam neile armuline). Ja shokolaaditänaval saan ka hommikuti uhkes üksinduses segamatult ringi tammuda ilma, et keegi tibi mulle korvi vahiks ja siis kõrvalseisvale sõbrannale ohiks, et appi, milline õgard. Jah, söön jahh palju magusat ja mis see sinu asi on? Vihjeks tibinatele - muide, kas te teadsite, et iga kord, kui te söögi või kalorite või kehakaalu üle ohite, lisab Jumal teie puusadele, reitele ja lõua alla kaks grammi rasva? =D
Okei, tegelikult pole siin Jumalaga mingit pistmist - see on lihtsalt teaduslikult tõestatud fakt. Massacchussettsi ülikoolis selgitasid sõltumatud eksperdid välja, et söömine pole patt. Ühtlasi selgitasid need juhtiva uurimisasutuse tublid töötajad välja, et söömisest negatiivselt rääkimine on küll patt. Nii et palun - teie võite toituda veest ja kahest kilost õuntest päevas, aga leave me out of it - ma tahaks ikke paradiisi pääseda (kasvõi eluajal ja läbi "õgardluse" ;) .

Teel megamarketist tööle...
Tegelikult mulle täitsa meeldib, et enamus inimesi sõidavad nagu lambakari ühes aeglaselt venivas jorus hommikuti tööle ikka mööda Sõpruse puiesteed, kuigi päris pikk lõik Sõpruse puiesteest on juba nädala jagu remondis olnud, mis tähendab seda, et iga 30 meetri järel tuleb ümber reastuda kas paremale või vasemale poole teed ja kiirusepiirang on samuti 30. Mina mõtlesin juba sel päeval, kui saabuvatest teetöödest hoiatavad sildid kuhugi Linnu tee ja Sütiste tee ristmikutele välja pandi, et "davai siis, homme sõidan mina tööle mööda Nõmme teed". Tark otsus oli. Nõmme tee on küll suhteliselt kitsas ja ebatasane, aga kuna kõik ülejäänud autojuhid passivad sel ajal parasjagu Sõpakal ummikus, on Nõmme tee peaaegu et tühi ja mina jõuan tööle ja töölt koju varasema 13 minuti asemel 7 minutiga. Kui ma oleksin pahatahtlik inimene, siis oleks selle asja nimi kahjurõõm =)

Tööle jõudes avastan, et Stockmann on mulle saatnud meili peale e-kirja pealkirjaga "Tule meie püsikliendiks". Ma juba olen teie püsiklient, lollakad!

Sellised emotsioonid siis uue päeva alguses. Ma lakin küüsi parasjagu, vaadake ja laki kuivamise aeg sobib suurepäraselt enese verbaalseks tühjendamiseks. Ainult sellest ei saa ma aru, et mida pagana päralt teie siin teete? Õues paistab päike praegu! Minge istuge kasvõi kontori aknalaua peal. Paari kuu pärast valitseb meil siin pilkane pimedus ja siis lõugame kõik ühes kooris, et kole on ja et päikest pole ja et niiväga tahaks kuhugi soojale maale. Soe maa on siin ja praegu! Kasutage seda otstarbekalt ära!