Tööjuures polnud täna terve päev internetti. Mistõttu said pärast lõunapausi üpris kiiresti otsa tegevused, millega end lõbustada võiks (v.a. telefonitsi tööjuurde strippari tellimine). Seetõttu otsustasin kirjutada Saaremaa vanaemale ühe pika ja sisuka kirja. Ma arvan, ta on pretty õnnelik selle üle, et meie itipoisid täna oma tööga hakkama ei saanud.

Minu järgmine ühiskondlikult kasulik ettevõtmine oli enda Suure Juhi tuppa kunstnahkdiivanile kerra tõmbamine ja jope üle pea vedamine. Plaanis oli veidike puhata ja kuna telefonid eriti ei helisenudki, oli see plaan täitsa täidetav. Küll aga juhtus pärast kolmetunnist diivanil tudimist nii, et tööpäeva lõppedes end sealt üles ajades oli minu esimene mõte pärast paari sammu sihitult pimeduses tuigerdamist end lihtsalt vabatahtlikult kuhugi põrandale pikali visata. See diivan pole obviously mõeldud väljamagamiseks, sest käetoed on üpris kõrged ja nii on pea ja kael horisontaalasendis oleku puhul suht viltu. Veri jäi ilmselt kuhugi poole peale toppama ja nii need Saturni rõngad ärkamisel silme ette ja tähed pea kohale sattusidki.

Kopp on ees. Tahaks juba Hiinasse.