laupäev, märts 03, 2007

Õed Metsikud käisid täna palli tagumas. Minu enesekindel nägu saali sisenemise taustal jättis vist mulje, et olen selle alaga juba aastaid tegelenud ja nii andiski tädi palli- ja reketijagajatädi meile arenenumate mängijate palli, millega sai kõvasti nalja. Mitte, et me oleksime jaksanud või osanud seda kahe peale üle kolme korra korraga vastu seina lüüa, aga vähemalt kõhulihased said küll treenitud selle tunni ajaga. Naermise tõttu siis. Pisukesed sõjavigastused käivad ju asjaga kaasas - näiteks virutas Ruu omale korduvalt reketiga vastu pead ja mina vastu vasakut küünarnukki. Laelambid said ka vist sutsu kannatada. Sõnaga, kui te soovite, et kõik enam-vähem terveks jääks, siis tasub meiesugustele eelnevalt vähemalt see selgeks teha, kuidas palli mitte vastu lampi visata. Mina oma lühinägelikkusega nii hästi ei näinud, aga Ruu väitis, et kellegi palli juba oli seal lambi sees ees. Mingi must asi seal tõepoolest oli ja mis see muu ikka olla sai. Järelikult on kusagil Tallinnas veel ühed Banger Sistersid.

Lisaks kõhulihastele said kõvasti vatti ka minu makaronkäed, mis pidid terve selle aja, kui Ruu telefoniga rääkis, üksi palli taguma. Temale nimelt helistasid pool aega peikad, mina aga kahjuks ei ole sedavõrd populaarne, nii et ma ei võinud omale taolist puhkepausi lubada. Õnneks saan ma end siinkohal välja vabandada mõne sügavamõttelise lausejupiga à la "tähtis pole mitte kvantiteet vaid kvaliteet".

Kvaliteedist rääkides.
Alates hetkest, kui seda lugu kuulsin, olen end tagasi hoidnud, et seda mitte massidele lörtsimiseks välja panna. Aga kuna mulle tehti selgeks, et mõned massid (Krahli massid, mitte Parlamendi omad) kuulavad seda niikuinii iga päev hambapesu ja õhtusöögi ja seinade värvimise taustaks, siis what the hell. Ma nii tahan ju, et te seda kuuleksite. Marvin juba kommenteeris õigesti, et see ongi SEE lugu, mida omale 16 korda järjest plaadile kõrvetada ja siis pista plaat rahulikult plaadimasinaasse ning lasta sel kedrata. Jahh, see on tõesti nii, aga me oleme ju targemad than that? Kuigi ma põhimõtteliselt elan ja hingan selle loo taktis juba mitmendat päeva.
Tädi, kes seal laulab, on Victoria Bergsman. Just thought I`d mention it, kuna ta hääl on väga-väga eriline. Minu jaoks vähemalt.
Sõnu te seekord ei saa, sest ma tahan, et te seda kuulaksite. Pole kõlareid? Pole vabandus. Tulge minu juurde kuulama.

http://www.mediamax.com/caramelcarry/Hosted/Young%20Folks%20-%20Peter%20Bjorn%20and%20John.mp3

Ja ma ei räägi teile sellest, kuidas me ühe armsa rohelise loomaga öösel Lohusalus ja Paldiskis käisime.

Kommentaare ei ole: