Kümme sammu tõeni

Juua ploomiviina, saket, calvadosi ja ühte teist ploomiviina üksteise otsa... maitea. Ei ole nagu väga hea mõte.

Astun mina koduuksest sisse, vahetan seaga tervitushüüded ja siirdun akna juurde. Ilma igasuguse tagamõtteta. Aga just when you`d least expect it, tekivad igasugu kummalised mõtted.

Mõte nr. 1: Midagi on selles pildis valesti.

Mõte nr. 2: Keegi on oma auto kuidagi imelikult parkinud.

Mõte nr. 3: Kuidas teised autod sellest mööda saavad, kui see niimoodi keset teed seisab?

Mõte nr. 4: Kuidagi tuttav tundub see masin...


Mõte nr. 5: Vahtralehed ja värk...

Mõte nr. 6: Oot-oot, mul on ju ka auto.

Mõte nr. 7: ... ja see on minu auto koht ...



Mõte nr. 8: MINU AUTO!

Mõte nr. 9: What the?



Mõte nr. 10: Mõte kässarile vabal ajal puhkuse andmisest polnud vist briljantsete killast.




Loo moraal: joo rohkem - mõtled aeglasemalt ja ilusamate pausidega!


PS. Ei olnud joomapidu, söömapidu oli hoopis. Mulle lihtsalt mõjus nii. Inimese psüühhika on juba kord selline kummaline asi, et kui ühe päeva peale mahutavad end miljon erinevat emotsiooni ja läbielamist, siis õhtul hakkab isegi pisukene kogus alkoholi kaikaid kodaratesse loopima.

Ja see asi ka veel, et ärge teie Zebrasse minge. Mulle endale meeldib seal.