Õed Metsikud@Squash vol. 2
Võttis aega mis võttis, aga me tegime seda jälle. Seekord laenutasime algajatele mõeldud palli, millega oli tulemus loomulikult poole etem. Seda enam sattusime me aga hasarti ning juhtus see, mis eelmiselgi korral - rahuliku kõksimise asemel lennutasime me seda küll lampide vahele, küll õhukonditsioneeri karbi pihta, küll lae all asuva akna ääre vahele. Miski ega keegi õnneks eriti haiget ei saanud, kuigi mina tõmbasin paari Ruu löödud palli ees siiski saba jalge vahele. Natuke vähem kui tunni möödudes otsustasime endid kokku pakkida, et mitte päris vigaseks jääda.
Mina: "Seekord läks ikka palju, palju paremini. Pallid lendasid kõrgelt."
Ruu: "Jah, järgmine kord võtame saali number 5 ja lööme selle Cosmopolitani reklaami sealt ülevalt alla."
=)
Mul on ikka äärmiselt taibukas noorem õde.
...ja siis heliseb telefon.
Tema: "Tere, halloo, kuule, mida sa mõtlesid selle "teen, mida tahan"-nädalavahetuse all?"
Mina: "Nohh et ma saatsin kõik kuu peale ja tegin täpselt seda, mida ise tahtsin."
Tema: "Ma lugesin töö juures su blogi ja nüüd ma tulin lõunapausile ja tead, ma ei lähegi sinna enam tagasi. Mulle ei meeldi seal ja ma lähen hoopis koju magama."
Mina: "Eeemmmm... no tore, et ma kellelegi inspiratsiooniallikaks olen, aga.. ega sul sellepärast pahandusi ei teki?"
Tema: "Suva see. Teen, mida tahan."
...ja kohe selle kõne otsa saabub järgmine.
Teine tema: "Hei, tead mida?"
Mina: "Las ma arvan."
Teine tema: "Mida?"
Mina: "Ei midagi, lase edasi."
Teine tema: "Ärkasin hommikul, tuju oli s.tt, mõtlesin, et loeks sinu blogi ja nii. Ülikõva, ma ei lähegi täna tööle. Las otsivad kellegi teise, mina teen täna, mida tahan!"
Mina: "Tahad sa sellest rääkida?"
Teine tema (juubeldades): "JAAAAA!"
Ühesõnaga, kallid tööandjad, kui see nüüd maaniaks kasvab, siis palun ärge mind süüdistage! Mina istun hetkel kontoris nigu Miki ja hakkan kohe õpilastele paljundusi tegema, nii et...
6 kommentaari:
Squash on selles mõttes superspordiala, et juba esimest korda reketit kätte võttes saab pidada maha vägeva lahingu. Teisest korrast rääkimata. Võta näiteks tennis -- õpid treeneriga aasta, igal nädalal 2 tasulist tundi. Ja kui lähed kokku mõne omataolise oskajaga, on mäng kehvem kui .... (piisavalt täpne omadussõna eesti sõnastikus puudub). Ainult palle otsid taga koguaeg.
Kõige aeglasema õppimiskõveraga spordialad??? Kunagi küsiti kellegilt -- kas klaverit oskad mängida? Vastus oli: Ma ei tea, pole veel proovinud. Kindlasti ei saa seda öelda näiteks suusahüpete puhul 90-meetri mäest. Lisaks ilmselt ka mitmed riistvõimlemise alad (erikõrgustel kangidel ja poomil) ja siis kindlasti ratsutamise takistussõit. Veel midagi???
Leidub ka erandeid. Minu ema näiteks on selline imelaps, kes on elu jooksul tegelenud miljoni erineva spordi- ja tegevusalaga. Õpib natuke, saab selgeks, tüütab ära. Ratsutamisega oli näiteks nii, et ronis hobuse selga ja paari kuu pärast käis juba võistlustel hüppeid tegemas.
Ma tahass ka nii andekas olla. Aga 90-meetrise mäe peale suusahüppeid tegema ei roniks ma sellegipoolest.
Sekkun ka selle koha pealt, et kindlasti on spordialasid, mida on raskem ära õppida kui teisi, kuid suurt osa mängivad ka õppija eeldused. Lugesin kuskilt, et andekust on mitmesugust - verbaalset, muusikalist, füüsilist jne. Minul seda viimast kohe üldse ei ole ja ma võin mingi spordiga ükskõik kui kaua tegeleda, proffi minust ei saa. (Vaieldav muidugi, sest kõike ma proovinud ei ole). Teise näitena nagu Carry ema, oli mu klassiõde, kes tegi igasugust sporti hästi - ujumine, kergejõustik, võimlemine, rattasõit jne. No pani rulluisud esimest päeva jalga ja poole tunni pärast oskas tagurpidi ka sõita...
Kle, Marit, ma mäletan väga hästi, kuidas sa seal basseini ääres ringmänge mängisid ja see tuli sul küll täitsa edukalt välja, nii et pole sa midagi füüsiliselt andetu. Kätt südamele pannes võin sulle kinnitada, et olid Cola!-Fanta!-Sprite!-mängus ürpis kõva käsi. Said isegi mingi auhinna ju! Kokteili, kui mu mälupildid mind ei peta (ja seda nad ei tee).
Ja ole mureta - ma ei räägi kunagi kellelegi, et sa selles mängus osalesid =P
IRW! Mulle tundub, et siin ongi juba see mäluvärk mängus. Enda teada langesin ma sealt üsna ruttu välja ja kokteili sai ainult võitnud blond Eesti neiu. Meie ostsime oma kokteilid pärast ise ja istusime seal veebaaris.
A muidu seda füüsilise andekuse juttu võid sa mu kehalise õpsile rääkida - ta saaks kreepsu :P
Kusjuures, sul on võib täiesti õigus olla. Hakkab vaikselt meenuma, kuidas me seda kokteili vaatasime ja keeled vestil otsustasime, et meie tahame kaaa!
Näedsasiis - kaks mälu ikka kaks mälu.
Aga koolahvantasprait-mängus olid sa tubli ikkagi. Mina, näedsa, olin suisa nii hakkamist täis, et peesitasin terve selle aja lamamistoolil hoopis ja piilusin teid, mängijaid, rätiku nurga alt ainult. Ja skuubadaivingu õpetaja korduvatest palvetest hoolimata talle õpilaseks ka ei läinud. Absoluutselt täiesti ebasportlik inimene =)
Postita kommentaar