Grandioossest plaanist kobida reede õhtul varakult magama (mu ema juba ilgub selle plaani teostatavuse üle, kuna ma olen nädal aega järjest lubanud igal õhtul kell 19 magama minna, ent lõpetanud siiski alles kusagil kesköö paiku) ja magada end korralikult välja, õnnestus vaid pool. Aga hea seegi. Tsiteerides minu õde Ruu-d: "Sa ärkad laupäeva hommikul üles ja lülitad oma telefoni sisse. Pärast seda, kui sulle on poole tunni jooksul saabunud sada kakskümmend kõnet, mõtled sa: "Oo, Jumal, miks ma seda ometi tegema pidin?". "

Viskasin mõned kohukesed hinge alla, pugesin voodisse tagasi ja jäin uut und ootama, aga siis tuli juba põrsik, pistis oma kärsa teki alla ja ütles: "Brööööghhnng-bröönhgghhnnngg!", mis tõlkes tähendab seda, et "Kamoon, aja ennast üles, mul vaja väljas ära käia korra."

Mitte et mul selle vastu midagi oleks olnud, sest terve õu oli täna vikerkaarevärviline. Kuigi rohi oli alles mudakarva ja muda ise oli samuti mudakarva. Päike oli ennelõunal suht hallikas ja kõik laupäevahommikused inimesed samuti. Sellegipoolest naeratasin ma kõikidele, kes vastu tulid ja kes ei saanud aru, et mida on siin naeratada =)
Mis siis, et ma ühe ja sellesama poolkülmunud sopahunniku otsa kahel korral peaaegu et käna pidin käima. The world is a wonderful place! =)
Mis siis, et siga üritas järjekindlalt siirduda teiselepoole autoteed, kuhu ma teda kunagi lasta ei taha ja et ma tänu sellele vahejuhtumile sain teada, kui kahepalgeline on naaberaias elutsev mutike. The world is a wonderful place!
Mis siis, et arvuti on mingil kummalisel põhjusel rõvedalt aeglaseks jäänud ja kohati ei funka üldse. The world is a wonderful place! =)
Mis siis, et asju, mida teha, inimesi, kellega kohtuda ja kohti, kuhu minna, on juba nii palju liiga palju, et hakkab kaduma lootus kõikide nendega kunagigi ühelepoole saada. The world is a wonderful place! =)

Võtsin endale vabaduse cancellida kõik tänase päeva päevavalguse ajaks planeeritud ettevõtmised ning kükitada terve päeva kodus. Kõrvetada kõrvetamist ootavaid plaate, vähendada lugemist ootavate materjalide hunnikut, liguneda mõnuga dushi all täpselt niikaua kui ise tahan, mitte niikaua kui aega jagub ja laperdada õhtuni hommikumantli väel mööda tuba ringi. Aga nagu ikka, leidub alati neid, kellele minu plaanid kohe kuidagi ei istu.


Klassivend says:
mis peaks juhtuma, et sind hommikumantlis õue saada?

Klassivend says:
kus läheb piir

Klassivend says:
aga ilma hommikumantlita?

Klassivend says:
siis kui taevas sajab raha?

GodDamnMadDog says:
hahh raha peale nüüd küll mitte

Klassivend says:
viiesajaeuroseid

GodDamnMadDog says:
viiesajaeuroseid suisa!!

Klassivend says:
jah

GodDamnMadDog says:
Jumal on heldeks läinud

Klassivend says:
ikka ei jookseks välja ilma hommikumantlita? kui tead, et paari peotäiega elad elu lõpuni intressidest

GodDamnMadDog says:
elan ma jee

Klassivend says:
nii et ilma hommikumantlita välja ei jookseks?

Klassivend says:
aga kui näiteks on vaja päästa väike armas kiisu liikuma hakkava auto rataste alt?

GodDamnMadDog says:
mulle ei meeldi kiisud

GodDamnMadDog says:
ja ma pakun, et selle ajaga, kui mina kolmandalt korruselt alla jõuaks, on sest kiisust ammu kiisukleepekas saanud

Klassivend says:
nii et otsustad selle üle, keda päästa ja keda mitte selle järgi, kas sulle meeldib või mitte???

Klassivend says:
lihtsalt hüpoteetiline olukord, kui mingil tungival põhjusel on vaja sind ilma hommikumantlita näha. aga sa ei taha end nii näidata. siis ma ei kasuta sellist meetodit, et kassi autorataste alal viskan

Klassivend says:
*alla

GodDamnMadDog says:
ai ole erilist mõtet küll, jahh

Klassivend says:
tungiv vajadus võib olla näiteks selline, et ma näen, et näiteks ruumis on hämar ja ma näen, et keegi liigutab su selja peal, näiteks suur ämblik võib-olla. et täpsustada, ja õues on valgem näiteks, on sind vaja õue saada niimoodi. aga sa ei usu mind, kui ma ütlen, et suur ämblik on.

Klassivend says:
ja siis kuidagi muudmoodi saab su valguse kätte

GodDamnMadDog says:
ma loodan, et sa nüüd väga ei solvu, aga ma absoluutselt ei karda ämblikke.

Klassivend says:
no asenda see elukas siis mõne elukaga, keda sa kardad

GodDamnMadDog says:
ummm... kunagi väga ammustel aegadel kartsin ma õpetaja Juttust, aga see oli ikka liiga ammu, et meil tänasel päeval sellest kartusest midagi kasu oleks

Klassivend says:
see oleks huvitav. näen hämaras ruumis, et õpetaja juttus roomab sul selja peal, aga kindel ma ei ole

GodDamnMadDog says:
lollakas

Klassivend says:
selline mini-juttus, nagu õudusfilmis mingis, 3x väiksem

GodDamnMadDog says:
issand, lõpeta ära, sa ajad mu naerma niimoodi

Klassivend says:
kas ei tohi?

Klassivend says:
kui sa oled just äsja käinud mingil lõuaoperatsioonil näiteks vmt. siis muidugi ei tohi

GodDamnMadDog says:
muidugi tohib, aga mul on viimasel ajal kalduvus niimoodi naerda, et siga saab kreepsu



Just for the record - mulle kohutavalt meeldib, kui mind naerma pannakse. Punkte kukub nagu mängupõrgu automaadist jackpoti ajal münte.

Ma peaaegu et loodan, et nad unustavad ära, et ma pidin osalema sellel tänaõhtusel "baaris ainult tüdrukud" üritusel ja et ma saan sellestsamast hommikumantlist vaadata õhtust mängufilmi Meet Joe Black ning siis otse hommikumantlist magama kobida (selline plaan on loomulikult juba eos määratud nurjuma põhjusel, et siga tahab ka õhtul pihhitatud saada).
Siiski, taolisi kohustustevabu iseendaga olemise päevi võiks esineda tihedamini kui kaks korda aastas.

Apart from that... did I forget to mention that laihv is džast pjuutihvul!? =)

Ja ärge kass Arturi kooki ostke! Ma nillisin seda mitu nädalat ja otsustasin lõpuks järele proovida. See ootas külmkapis ja pidi olema minu tänase päeva kirss, aga pärast esimest kahte ampsu sain järjekordse kinnituse tõsiasjale, et puhtalt hinna järgi see parimate asjade väljavalimine alati ei õnnestu.