Kõiges on süüdi Barbie ajakiri...

Eile oli see päev, kui ma sain lõpliku kinnituse sellele, et kõva 10% SL Õhtulehe netiartiklite kommentaatoritest on haiged imbetsillid. Jutt käib põssast kirjutatud artiklist, mida olid kenasti ja viisakalt kommenteerinud ka toredad inimesed, kuid millele saabunud mõtlematute, negatiivsete, idiootsete kommentaaride arv oli üllatavalt suur. Jah, ma tean küll, et iseenda kohta käivaid netikomme ei ole soovitatav lugemas käia, aga kui sõbranna keset päeva helistas ja ahastas, et "issand, oled sa lugenud, mida mõni kirjutab?", siis ma mõtlesin, et what the hell, ma võin ju ennast kaaskodanike lolluse arvelt natuke lõbustada. Käisin ja lugesin. No olid ikka teooriad mõnel. Selliste asjade peale annab tulla =)
Eksperimendi korras käisin ka teiste ajalehtede ja ajakirjade Rafist ilmunud artiklite kommentaare lugemas ning sealt ma taolisi "pärleid" ei leidnud.

Minu sõpradel oli päris mitu teooriat selle kohta, kes on need inimesed, kes taolisi jälkusi internetti paiskavad. Aga minul on päris oma teooria. Sellised inimesed kasvavad näiteks neist, kellele vanemad ainult Barbie ajakirja ostavad. To cut the long theory short: ühel äärmiselt vastikul ja meeldejääval päeval avastavad nad, et nemad ise ei ole barbid ja ei ela barbi unelmate maailmas nor will they ever reach it. Ja et kõik Barbied ja Kenid on ka täiesti kättesaamatus kauguses. Ja siis see saabubki. Masendus ja viha kõikide nende vastu, kes näivad olevat rõõmsad ja õnnelikud. And what better way to express one`s anger than to spit on sth that those happy people love?

Siinkohal on mul teile üks väga suur palve: palun pöörake rohkem tähelepanu oma laste lemmiklektüürile ning kui vaja, püüdke nende lugemishuve kuidagimoodi suunata. Sest kui te ei taha, et neist mingid kibestunud angerballid kasvavad, on see üks väga oluline samm.

Ja mida ma nende jubedate kommentaaridega ette võtsin? I striked back. Ehk siis läksin ja tegin veidi selgitustööd. Sellised kommid, millest oli näha, et need on kommenteerija enese emotsioonide väljaelamiseks, jätsin rahule, aga need, kus veel midagi päästa andis, kammisin läbi. "See on tühi töö," ütles Marvin mulle, "selliseid parandab ainult haud." Aga kuna minu eesmärk on propageerida seapidamist ja näidata inimestele, et minisiga on üks vahva elukas, et neid siis rohkem võetaks ja peetaks, mõtlesin ma, et see pooltunnike vastukommimist is for a good cause. After all, tuuleveskitega võitlemine on üks minu kahest lemmikspordialast ;)