Mina: "Kle, kuidas sina oma Tortillade eest hoolitsed? Et kas sa kastad neid ka või?"

Prints: "Ei kasta, vihma sajab ju."

Mina: "No seda minagi, et vihma sajab ja et ei peaks kastma, aga nad on mul kuidagi nii närudeks kätte läinud ja longu vajunud."

Prints: "Nii peabki olema, sügis on - nende aeg on otsas selleks aastaks."

Mina (kurvalt): "Ahsoo, et otsas sa ütled?"

Prints: "No otsas jahh. Järgmine kevad jälle."


Naljakas komme on mul alati igast eluta ja elusate ja poolelusate asjade ja sündmuste vahel paralleele tõmmata.

Nende aeg on otsas selleks aastaks. Aga vbla järgmisel kevadel jälle. Tibatillukesest seemnest iduks, idust pisikeseks roheliseks rootsuks, varrest ilusaks suureks punaseks lilleks ja siis...vihma kätte vettima.