reede, aprill 07, 2006

Täna hommikul, kui me põssaga mööda teeäärt kodu poole kõmpisime, sõitis meile autoga kõrvale üks vastasmaja tädi. Mashõõnas sees oli veel üks tädi. Vastasmaja tädi on põssast suures vaimustuses ning küllap ta oli temast autos istuvale tädile samuti jutustanud, sest too tormas autost välja, siirdus põrssa juurde, kükitas ning lausus: "Nonii, Caroliina, nüüd ma näen siis ka su lõpuks ära.". Ma ei jaganud kohe matsu lahti, aga sellest sain küll aru, et midagi ta ütles väga valesti. Siis hakkas vastasmaja tädi kõva häälega naerma ja ütles: "Mitte siga ei ole Caroliina, tüdruk on!". Teine tädi kohkus sellest informatsioonist nii ära, et vabandas tükk aega. Ja päris südamest kohe. Ma siis naeratasin ja ütlesin, et ma pole seda tüüpi inimene, kes taoliste eksituste peale endast välja läheks. Aga tädi vist ei uskunud ja vabandas igaks juhuks veel.
Toas põssa sõrale Bittnerit tupsutades (tal on seal pisike haavand), hakkasin mõtlema selle peale, kas üldse eksisteerib selliseid inimesi, kes sellise lõbusa apsaka peale solvuksid. Minu tutvusringkonnas neid vist pole, aga kuna tädi nii agaralt vabandama kippus, siis tema tutvusringkonnas tõenäoliselt on. Huvitav, kas tegemist on lihtsalt generatsioonide vahega või ongi olemas konkreetne inimtüüp, kes kõige ja kõigi peale solvub?

Tänaseks päevaks tean kindlalt, et on olemas vähemalt selline inimtüüp, kes ise võib ilkuda nii asjade kui kaaskodanike kallal, öelda haavavaid asju ning väljendada oma kehakeelegagi üht koma teist, aga kui keegi neid endid kuidagi mainima või kommenteerima peaks, siis kukub taevas maa peale ja lilled hakkavad tagurpidi kasvama. Kindlasti ei tohi sina neile meelde tuletada, mida nad valesti teevad või mis sind nende juures närvi ajab, sest nende tundekesed on siis väga riivatud. Ja sina oled paha inimene, et sa neile nende vääratusi nina alla hõõrud. Vahemärkusena olgu öeldud, et nad pole lollid, et ise oma vigadest aru ei saaks. Aga libedal teel teatavasti jõuab vahetevahel kõige lihtsama vaevaga edasi ning seetõttu need "ah-ma-tean-küll-et-nii-ei-tehta"-käänakud sisse tulevadki.
Mõnda ajab raha ka hulluks. Seda on veel kõige rõvedam kõrvalt vaadata. Saaks ainult raha! RAHARAHARAHA!!! Kuidas teenida rohkem raha? Kuidas teiste arvelt rohkem raha teenida? Kuidas panna teised enda kasuks orjama nii, et nad ise sellest aru ei saaks ja selle eest raha ei nõuaks? Kuidas võtta raha sealt, kus seda on ja sealt, kus seda ei ole?

Ohh jeesus. Ja enamus ajast on nad omast arust jumalast puhtad poisid. Miining, et teisi ära kasutada on igati normaalne seni, kuni keegi sind vahele ei tõmba. Ja kui tõmmataksegi, võib lihtsalt õlgu kehitada ja öelda, et "nojaaaaaa, aga...". Loll on jätkuvalt see, kes vabandust ei leia.

Kommentaare ei ole: