-"Tere, kas sinu korteri number oli kaksteist või kakskendkaks?"
-"Kaksteist."
-"Okei."

Kõlab uksekell ja saabub Morka. Ühes käes suuuuuuuuur virsikuviin, teises sevenapp. Mul oli küll algselt olnud plaanis talle valget hallitusjuustu ja teed pakkuda, aga kui nii armas inimene tassib kohale nii suure viina, siis the least you can do, on võtta üks klaasike. Või kaks. Või siis kolm. Või siis rohkem. Varavalgeni. Nädala algust peab ju ikkagi kuidagi vääriliselt tähistama. Et sinine esmaspäev üle elatud või nii. Pealegi, see virsikuviina joomise plaan oli meil juba niikuinii nõnna kauaks vinduma jäänud, et seda jõuti juba vahepeal Eestiski müüdama hakata. Seda ma ütlen nüüd küll kohe ära, et virsikuviin sevenapiga on ülekohtuselt hea. Ausalt - ma ei oleks seda ju nii palju joonud esmaspäeva öösel vastu teisipäeva, kui see poleks lihtsalt maitsenud nii sigahästi. Nigu Mõmmi limunaad. Sõna!

Õhtu, ptüi, hommik päädis masenduslugude vahetamisega, minu oodiga Kasabianile + lubadusega sellele bändile mehele minna ja tänapäevaste tehnikavõimaluste räige ekspluateerimisega ehk siis LSF-i ringtone`i tõstmisega ühest telefonist teise Bluetoothi abil. Bluetooth rokib. Vähemalt siiani. Kasabian rokib veel rohkem. Edaspidigi.

Enne sadamasse sõitmist suutis Morkakene oma plaadi minu maki sisse unustada. Nii et ma sain hommikusöögiks Bloc Party-t kuulata. Tuus.
A Weekend in the City on selline plaat, mida ma võin öö otsa virsikuviina kõrvale närida ja hommikul esimese asjana pesumasinast pesu restile ladumise taustaks naeratava näoga peale panna. Kuigi pesu kuivama riputamine ei õnnestu siis just kõige etemini, kuna vahepeal on ikkagi kolm tundi magatud ja jõudu kogutud ning ma jaksan suisa käsi-jalgu rütmiliselt liigutada ehk siis kaasa tantsida ja laulda üürata (iga korraga aina täpsemini, nagu see ikka käib). Pärast sajandat korda käiamist kodus ja autos ja tööl, on neljas lugu jätkuvalt minu lemmik. Ma arvan, Morka väga ei tapa mind ära, kui ma selle siia üles riputan. Kasutan tema eeldatavatest jääknähtudest tingitud lahkust ära. Mitte et ta alati ülim lahkus ise poleks.

Niisiis: http://www.mediamax.com/caramelcarry/Hosted/Bloc%20Party%20-%20The%20Prayer.wma

Nohh, Konn, is that distorted enough a muusikamaitse fo` `ya?
=P

Aga jahh, virsikuviinajärgse magamaminekuga on nii nagu on. Et kuna ma õnneks juba viimased 6 päeva olen ilma igasuguse meigita ringi kolanud nii, et isegi ripsmetushi peal polnud, mida eemaldada, mõtlesin ma kell veerand seitse, et suva - las need heitgaasid olla seal näos. Ja needsin end selle eest, et mul pole siiani jätkunud oidu seale selgeks õpetada, kuidas voodit valmis teha. Ja sundisin ennast tekkide ja muu tarviliku varustusega kapi ja voodi vahet tammuma. Päris mitu korda, eksole, kuna korraga need ju kätte ära ei mahu. Ilge piin. Magamistuba eelvalmistet voodiga on essential. Sinna saaks jalapealt vajuda. Siis, kui silmad juba väga kapitaalselt valesti näevad ja kere tõrgub käske täitmast.

Või siis on essential hoopis keegi, kes viitsiks su pea padjale suruda ja teki üle õlgade tõmmata ja öelda, et MAGA! Sa pead magama, that`s the court`s order. Küll jõuad järgmises elus ka teha asju.