Kõigepealt tellis tubli Anneli omale teed rummiga (vist oli nii, jah?), siis tellisime meie omale arbuusimartiinid, mis seletab kogu asjade edasise käigu, sest Stereo arbuusimartiini on täpselt selline jook, mis kaob nagu mutiauku. Liiga hea maitsega, labaselt väljendudes.
Seejärel lõime me klaasid ja tassi kokku ning ütlesime toosti, aga seda, millele, ma enam täpselt ei mäleta. Kes mäletab, saab minu käest ühe arbuusimartiini. Igatahes oli see kuidagi seotud ühe triibulist džemprit kandva noormehega lähedalasuvast lauast. Ja mingite muude meestega. Aga kes seda enam täpselt mäletab. Ancient history.
Pärast seda, kui Leenu oli postuleerinud oma väited peaaegu kõikide minu peigmehekandidaatide kohta, pakkisime oma püha tõe kokku ja siirdusime Prive-sse.

Kus oli tüütu. Vahepeal. Siis, kui meie tahtsime tantsida, aga keegi tegelane oli otsustanud moodi õmmelda ja seda keset pidu lavalaudadel esitleda. Siis, kui meie tahtsime juua, aga keegi oli kirjeldatud etteaste tõttu meie kotid koos rahaga kuhugi ära toimetanud. Performance`i kohta niipalju, et tsiteerides Leenut: "Ma pole veel piisavalt täis, et seda nautida."

Õnneks sai tantsida kaa. Ja oi, kuidas. Widenski pultiminek pani mind iga kord mõtlema selle peale, kuidas inimeste muusikamaitse aja jooksul muutub ja mugandub. Given that ta ikka mängib seda, mis talle enesele meeldib. Meenusid kunagised ajad, kui olin veel pisike tüdrukutirts ja liginesin Von Krahlile alati hingevärinaga, et kas seekord lastakse sisse või mitte. Minu ja mõndade teiste õnneks ei tehtud seal vanusest suurt numbrit. Aga jahh. Hästi mängis, hästi.

Meri mängis kaa =)
Selliseid muusikaproffe suht tavalisel peol mängimas näha on kuidagi kummaline. Vaatad üles - näe, Jumal keerutab plaate =) Ja siis mõtled, et mida mina, väike inimene, tantsin siin, inglid peaksid tantsima hoopis.

Seltskond oli kirju, alates külgelöövatest naistest kuni inglise "you-are-so-beautiful-really-I-really-really-mean-it" bloke`ideni, väikese kõrvalepõikega nördinud Sanjade juures, kes väljendasid oma pahameelt selle üle, et miks ma üldse räägin nende inglise blõukidega. Mina ei rääkinud inglise blõukidega, nemad rääkisid minuga, seal on väga suur vahe sees. Mina tulin siia üldse ainult susse ostma, eksole.

Caipirissima on väga rõve jook, tõmbab näo krimpsu. Õnneks on mul isiklik varustaja Leenu, kes pistab ühte kätte shokolaadi ja teise kätte shampa =) Kusjuures Leenu, see shoks kulus hommikul vägagi marjaks ära. Kuidas pudel elab? =D
PriveBerry jällegi on väga hea jook, aga see võib taas kord olla tingitud asjaolust, et sellele oli eelnenud üht koma teist...

...ja siis järsku märkan ma silmanurgast ühte, kes tantsib nagu mina juhtudel, kus mul on jätkunud oidu panna jalga tennised mitte mingid hvaking kingad. Aga kuna mul on tantsupartnerid juba olemas (mina, ma ise ja Leenu + hunnik saanjasid ja blõukke ja hästi lõhnavaid prantsuse geimehi), otsustan, et fine, tore kõik, näe, selliseid leidub veelgi, ma polegi ainuke tantsuhull ja õõtsun edasi. Kõigest, mis meeldib, ei pea ju tingimata kinni haarama. Mõnedel meeldivatel asjadel võib ju ka lihtsalt olla lasta. Seda kunsti ma alles õpin veel, aga kordamine pidavat tarkuse ema olema.
Kuni ühel hetkel juhtub inevitable.

-"Ma olen sind kusagil näinud, aga ma ei tea, kus."
-"Well, mina tean isegi sinu nime, aga mul pole õrna aimugi, kuidas."

Jalutuskäik kesklinnas ja maandumine sitiplaasas. Kodukino koostöös loodusega. Mida teeb päike Olümpia hotelliga hommikul kell pool 8. Ja ei, see seal pole Lasnamägi, Lasnamägi on hoopis teisel pool.

See oli minu elu kõige ilusam afterparty. Isegi maté tee, mida ma varem vaid korra olen joonud (parandus: maitsnud ja siis soovinud, et viibiksin vähemviisakas kohas, kus saaks selle välja sülitada) ja mis võistleb vastikuselt Caipirissima ja ühes Prantsusmaa restoranis pakutava vahtkummiga, mekkis nii hästi, et ma olin valmis teist tassi ära pätsama.
Kööginurga stendilt avastasin ajakirjast väljarebitud lehekülje enda piltidega. Räägime uuesti kokkusattumustest.

Mulle meeldivad need kohad, kuhu ma välja jõuan ja need inimesed, keda ma kohtan ja asjad, mida ma näen siis, kui arvan, et sellest tuleb lihtsalt üks tagasihoidlik pidu sõbrannadega ja-siis-koju-magama.

Hi! Nice to meet you! I`m Alice and Tallinn is my wonderland.