Minu eilsest õhtust kaks tundi sisustas mööda Tallinna videolaenutusi ringikappamine. Ammu oli kokku lepitud, et vaatame ühte mu lemmikfilmidest ja ma olin lubanud selle kohale toimetada. Mida aga ei olnud, oligi too film, mis ometi on välja lastud aastal 2004. Sellest, et seda DVD-na polnud, saan veel aru, aga et enamikust Videoplaneti esindustest olid ka VHS-id kas just-just kokku korjatud, et need siis odavmüüki paisata või oli mingi kala a´ la arvuti näitab, et on olemas, aga riiulis millegipärast ei leidu - sellest ma küll aru ei saanud. Ilmselt olid laenutajad jätnud filmi tagastamata.

Asjaolust, et mul kulus veerand kanistritäis benssu, leidmaks linna pealt nimetatud film, häiris mind enam see, et Videoplaneti harudel pole mingisugust üldist ühist andmebaasi. Mis tähendab seda, et kui teenindajalt küsida, kas mõnes teises Videoplanetis leidub filmi, mida neil endil pole, saab vastuseks halvemal juhul, et "ei tea - ei oska öelda" ning paremal juhul, et "oodake, ma helistan ja uurin". Tondi Selveri Videoplanetis oli eriti armas ja abivalmis noor tütarlaps, kes näinud, et ma pärast pooltteist tundi ringiotsimist tagasi saabusin (selle VHS-i järele, mida ta alguses välja reklaamis, kuid mille kohta minu suureks nördimuseks selgus, et seda seal siiski pole), proovis kõik ülejäänud kohad läbi helistada ning neisse, mida kätte ei saanud, saatis kibekähku meilid. Mis tundus mulle tol hetkel küll lootusetu üritusena, sest kui telefonile ei vastata, siis mis annab alust arvata, et vaevutakse e-mailidele vastama? Iga kümne minuti järel kandis neiu mulle seisu ette. Pärast ligi pooletunnist laenutuses passimist ütles ta rõõmsal häälel, et viimasest kohast öeldi, et seal on üks VHS ja see on riiulil olemas ka ja et ta ütleb neile, et nad selle leti alla ära peidaksid seni, kuni ma kohale jõuan. Kui ma Ülemiste keskusesse kohale jõudsin, siis ma juba lausa jooksin, et jumala eest mingi kamm ei juhtuks selle kassetiga. Et keegi paralleeluniversumi-Carry ei astuks kaks minutit varem uksest sisse ja mu filmi kaasa ei viiks. Näituseks. Aga ei juhtunud midagi. Kätte sain ja ära tõin! Poest väljusin juba äärmiselt ebaeestlaslikult juubeldades, kuna tunne oli selline, nagu oleks karika koju toonud.

Põhipoint, millest ma aegade algusest alates aru pole saanud ja mida eilne äärmuslik näide veelgi enam ilmestas, on see, MIKS pole Videoplanetil oma filmidele ühist andmebaasi? Sellest oleks jube palju kasu. Ma ei usu, et ma ainuke friik olen, kes mõnda filmi niimoodi taga on ajanud. Paar aastat tagasi oli mul sarnane juhtum filmiga Babe, mille teise osa DVD me lõpuks higi ja pisaratega kusagilt hankisime ja mille esimese osa lindistasin hoopis telekast.

Selline sport-ajujaht pole just minu lemmikute seas, kuna lisaks tossutaldadele kulutab see ka närve. Paluks andmebaasi!!