"Oi. See on tühi, " ütleb kassiir ja vaatab nõutu näoga paberkotti, kus sees oli veel kümme minutit tagasi seenepirukas.
"On jah," konstateerin mina fakti ja trummeldan küüntega vastu makseterminali. Et näida närvilisena, et tema end kiiremini liigutaks. Puhas psühholoogia. Mul on ikkagi vaja veel raamatupidaja juurde jõuda ja haiglast läbi hüpata.
Kassapidaja laseb paberkoti piiksutaja alt läbi ja sirutab käe järgmise asja järele. Käsi haarab shokolaadipaberi ja peatub sellega õhus. "See on ka tühi!" hädaldab kassapidaja.
"On küll," kinnitan mina talle.
Müüja vaatab mulle sellise näoga otsa, nagu ma oleksin temalt kutsikapoja käest rebinud ja sellega minema jooksnud.
"Mul läks kõht järjekorras seistes tühjaks, vaadake ja ma sõin need ära," kõlab minu vabandus. Väike trummeldus küüntega kahh otsa. Saab juba või ei saa? Ma tõesti nagu ei osanud päeval kell kolm supermarketis kahekümne meetri pikkust saba oodata.
Kassiir võtab järgmise asja või siis õigemini selle paberi ja pahvatab: "No kuulge!" Lähedalseisev turvanaine kergitab kulmu ja astub kaks sammu lähedamale. Rohkem ta vist ei söanda. Mul pikad küüned ka ju.
"Jahh, jahh, selle sõin ka mina ära."

Millegipärast ei taha poepersonal aru saada sellest, et kui inimene on sunnitud miljon aastat mingis sabas seisma, läheb tal paratamatult kõht tühjaks. Mõni indiviid võib kõhutühjuse saabudes väga vabalt ka minestama hakata. Ja mis selles siis nii halba on, et ma pooled asjad korvist aega parajaks tehes nahka pistan? Ma ju lõppkokkuvõttes ikkagi maksan nende eest. Kuigi, kui nüüd päris aus olla, siis mõnikord on küll selline tunne, et selle kaotatud aja eest, mis ma seal järjekorras passin, peaks hoopis kauplus mulle kompensatsiooni maksma. Ma saaks aru, kui ma võtaksin näituseks hapukoorepaki ja hakkaksin seda poes olles tarbima. Või joogijogurti vms., mis võib kergesti kaaskodanike rõivaid või kassalinti määrida. Aga ma söön shokolaadibatooni ja seenepirukat, for heaven`s sake! Ja arvestades seda, kui kiiresti kõik toit mul kurgust alla kaob, siis võib peaaegu et 100% kindlusega väita, et ma isegi ei pudistanud selle tegevuse taustaks.