Nõustub keegi minuga selles osas, et lennujaamad on ühed kõige romantilisemad paigad maailmas? Sõidad näiteks liikuva trepi peal mõnest nägusast meesterahvast mööda: tema naeratab, sina naeratad, tema naeratab veel rohkem, sina muigad ja pöörad näo ära, aga ainult selleks, et trepiastmete kohakuti jõudes silmad uuesti sinnapoole suunata ja tabada tema näol küsivat ilmet. Sina libistad pilgu häbelikult oma kinganinadele ja mõne sekundi pärast paneb miski sind selja taha vaatama ning otse loomulikult küünitab temagi, kael õieli... ja mõlemad mõtlevad, et "issand kui lahe, läheks teeks kuidagi tutvust", kuigi reeglina kumbki ei tee seda. Chances are, et sa näed seda inimest esimest ja viimast korda elus ja kuigi keemia toimib ka üheksa meetri kauguselt, ei võta kumbki midagi ette. Inimesed on vahetevahel ikka nii arad. Aga romantiline on see kõik sellegipoolest. Sada küünalt ja sületäied roose ei kaalu üles ühtegi minu eskalaatoriromantilist hetke =)