Täna saavutasin uue taseme. Ma karjusin kümneaastase peale. Hoolimata sellest, et pole tema süü, et minul on töö juures palju tööd. Hoolimata sellest, et pole tema süü, et mina pole saanud end juba nädal aega välja magada. Kurvaks muudab kogu selle loo asjaolu, et ma olen vist ainuke täiskasvanu, keda ta usaldab. Või nohh, usaldas... sest ma ei usu, et ta mind enam samapalju armastab, kui enne seda inetut intsidenti.