Üks ja teine on võtnud vaevaks mulle helistada, et pärida, et kas vahepeal on midagi juhtunud, et ma oma blogisse "mingite meeste pilte" üles riputan. Seletasin siis ühele (ja teisele jõudumööda samuti), et blog on ju tegelikult veebipäevik ja et noored tüdrukud oma päevikutes just seksikatest meestest kirjutavadki =P

Võiks ju arvata, et nüüd, saades negatiivset tagasisidet (ei, nimetagem seda pigem "kummaliseks tagasisidemeks"), ütlen ma "kussu-kussu" ja enam seksikatest meestest ei kirjuta.

HAA! Valesti arvasite! Aina hullemaks läheb.

Niisiis. Teine koht läheb jagamisele Joaquin Phoenix`i (siinsamas) ja Benicio Del Toro (sutsu allpool) vahel. Nende juures sümpatiseerivad tumetumedad silmaalused. Miskipärast on need mulle inimeste juures alati meeldinud. Ei, ei ole mingi emalik hoolitsemisinstinkt a la issand jumal, tüüp on suremas haige, küll ma nüüd küpsetaks ja kooks ja joodaks kanapuljongit sisse talle. Lihtsalt on seksikas ja kõik.

Ja et käesolevat sissekannet veel keskkooliplikalikumaks muuta, ütlen ära, et Benicio Del Toro on mu meelest nagu Brad Pitt`i edasiarenenud variant. Brad on küll objektiivselt võttes väga armas, seda küll, aga mingi iseloom peab inimesel välimuses olema, et mind köita. Iseloomuks kõlbab igati hästi näiteks Joaquin Phoenix`i pikk arm huule kohal.

Pärast veikeseid arvutusi jõuan järeldusele, et neid kahte tänaval kohates minestaksin vaid 92,6%-lise tõenäosusega.

There. Rohkem ma ausõna ei jaksa täna meestest rääkida.