Üks kõige mõttetumaid asju, mida ma tean, on tellida omale terve turismireisi ajaks ette hotelli lõuna-või õhtusöök. Hommikusöögist ma saan aru: hommikuti on inimene uimane ja ei viici kuhugi ekstra ronima hakata selleks, et mingit toidupalukest saada. Hommikuti on kõht tühi ning on hea, kui kõik on käe-jala juures. Aga kui juba minna väljamaa-reisile, siis mis mõttega passida igal jumala päeval nii lõuna- kui ka õhtusöögi ajal hotellis (tihti ka täpselt sellessamas restos)? Mulle meeldib küll linna peal ringi käia ja uusi kohti avastada. Liiatigi veel, kui reisile minnakse tihti rutiini murdmise eesmärgil... Kui on juba selline võimalus, et sa ei pea tingimata koguaeg hotellis einestama, siis milleks seada end vabatahtlikult "aga meil on ju tööjuures oma söökla" situatsiooni?
Ma saan aru, et on olemas mingi kindel kontingent (südamehäiretega pensionärid, liikumispuudega inimesed, hotellist-väljumise-foobia all kannatavad persoonid ja ennast liigutamise jaoks liiga paksuks söönud ärimehed), kelle jaoks hotelli restoranid on pea ainuke võimalus, kuid sellest, miks noored, terved inimesed peaksid tahtma omale ropu papi eest all-inclusive paketti soetada, ma küll aru ei saa.