Mina, kaasmaalase lemmikroog

Käisime seltskonnaga ööklubis Bonnie & Clyde. Olen seal varemgi korra käinud ja täitsa lõbus oli, mõlemal korral. See on täpselt selline koht, kuhu minna siis, kui on suur diskoisu peal ja sooviks mingi viisakama rahvaga üritust. Mnjah, vähemalt ma arvasin nii kuni eilse peo keskpaigani.

Kõiksepealt ilmusid tantsuplatsile mõned suhteliselt suurt kasvu meesterahvad, kes otsisid pahandusi, st. paigutasid end teistele meessoost tantsijatele meelega tee peale ette ja siis kukkusid ülbama. Ma pole sellistest jõuramitest kunagi aru saanud. Kui on kaklemise-isu, siis jumala eest - mingu poksitrenni või maadlema. Seal võetakse takoiseid mägesid avasüli vastu.

Teine "vahva" asi, mis juhtus, oli meie meessoost saatja jaki taskust põrandale pudenenud pangakaardid ja garderoobinumbrid, mille ta hiljem küll ka üles leidis: kaardid sealtsamast põrandalt ja garderoobinumbri... sellega riietehoiust loodetavat noosi lunastama tulnud kahe blondiini käest. No comments.

Kõige lahedam peaaegu-et-tujurikkuja* oli aga kommentaar, mille pälvisin. Kuna üks mu ammune armas sõber töötab Olümpsi retseptsioonis, mõtlesin minna talle tere ütlema. Kõndisin läbi lobby saali, mööda ühest nooremate inimeste kambast, kes tegelesid aktiivselt jõllitamise ja sosistamisega. Saanud teada, et minu sõpra sel ööl tööl ei ole, jalutasin tuldud teed pidi tagasi. Samast kambast möödudes lausus üks noormeestest kõvemal häälel midagi a la et "vou, kätvoolk". Jõle nõme hakkas hetkeks. Oleksin tahtnud sealsamas ringi pöörata ja talle öelda, et see pole miski catwalk ja et mul puusad käivad loomulikult niimoodi, sellest ajast alates, kui ma need sain. Ja et ma olen juba piisavalt analoogseid kommentaare kuulnud ja et mul on kõrini õelutsevatest inimestest, kellele meeldib mingil imelikul põhjusel teiste kallal norida. Tekkinud emotsiooni sobib ilmekalt illustreerima üks anekdoot minu ema naljavaramust:

„Hei, kes sina selline oled?!“
„Hea haldjas.“
„Aga miks kirvega?!“
„Ah, tuju on sitt.“

Edaspidi siis teate, kui mind kirvega näete, et mingid tohmanid on vahepeal jälle tee peale ette sattunud =)


All in all, lootuses, et kirjeldatud isikute näol polnud tegemist esindusliku valimiga Bonnie & Clyde`i külastajaskonnast, võib sinna edaspidigi vahetevahel sattuda.



* Rikuks tuju, kui tuju oleks rikutav muutuja.