Eesti mees on tantsulõvi

Käisime Bonnie & Clyde`is. Jälle. Muusika oli seekord suht kräpp, tantsitavaid lugusid võis kahe käe sõrmedel üles lugeda. Aga üks tore asi oli küll. Tantsivad Eesti mehed nimelt. Neid kõrvalt jälgides tuli mul taas kord üks mõte, mida tahaksin kõikide teiste eestlastega (eriti meestega, eksole) jagada.

Ma vaatan, et te nagu ei julge tantsida. Tahaks, aga ei julge. Viskate näppu natuke ja liigutate varvast. Ja kui alkoholi joote, siis mõni näitab, et oskab veidi energilisemalt ka. A muidu olete nagu kammitsais kanad (kuked siis). Millest on ilgelt kahju. Ma tahaks iga kord kellelegi teist öelda, et halloo, te ei peagi tantsima nagu italiaanod või mustad mehed, sest sürpriis - te ei ole italiaanod ega mustad mehed.

Ei ole vaja karta tobe välja näha, sest tobedad on hoopis need, kes eluaeg ainult teisi kõrvalt passivad ja ise midagi teha ei julge (ka tantsusaalides suht levinud nähtus). Need, kes on näinud filmi Hitch ja ühe sealse kõrvaltegelase klubitantsu, teavad, millest ma räägin. Või kes on näinud teleseriaali Sõbrad ja Phoebe jooksu ;)
Käib samasse kategooriasse.
Elu ei ole kuigi pikk ja seda tuleks nautida ja kõikide teiste arvamus kukele saata and all that jazz...

Eesti meestel, kui nad otsustavad lõpuks hingega tantsida, on täiesti oma spetsiifiline tantsustiil ja minu arvates on see armas =)
Nii et julgust juurde ja käed-jalad tööle! =)