teisipäev, mai 15, 2007

Now how ugly exactly is that?

Tahaksin alustada tänuavaldusega Trullale, kes avastas internetiavarustest ühe väga eriskummalise tegelase. Eriskummaline on too tegelane nimelt seetõttu, et tema blogi koosneb kopipeistidest teiste inimeste blogidest. Blogi asub tal aadressil http://blog.delfi.ee/user/3321
ja mõned minu sissekannetest tehtud täpsed koopiad on ta tõepoolest jõudnud juba ära kustutada (ma nägin neid seal veel paar tundi tagasi, aga olin siis liiga shokeeritud, et kuidagi reageerida). Mõned on aga siiani üleval. Kuna tegelane nimega matuu ei mäleta tõenäoliselt enam isegi, kellelt ta millise sissekande on maha kopinud, on tal hetkel ilmselt kustutustöödega raskusi (hee-heehh, kahjurõõm on ikke see kõikse suurem rõõm). Ega ma ei hakka ette ütlema ka, millised minu omad on.

Aga seda tahaks ma küll nüüd teadjamate käest teada saada, et kas netiblogisid ka autorikaitse alla saab panna ja kui saab, siis may I, oh may I nail this bastard? Sest mul on vaim valmis ja sõjakus ajab üle ääre. Tsiteerides minu ema: "annaks raisale vasta kuppu!"

Tegelt ka! Mul hakkab ikka sigakõrini saama juba igasugustest kopikättidest. Kui madalale saab langeda? Väga kole ja alatu teguviis!

Keskkoolis oli mul üks selline klassiõde, kellega me aastakese inglise keele tunnis kõrvuti istusime ning kes oli terve keskkooli vältel tuntud peamiselt seetõttu, et ta teostas eranditult kõik tunnikontrollid, kontrolltööd ja eksamid spikerdades ja koostas kõik kodused tööd internetist võetud materjale ümber paigutades. Enamus ajast ma lihtsalt irvitasin selle üle, koos teistega. Natuke ebameeldiv oli ka. Siis, kui ta parasjagu minu pealt maha vehkis kirjutada. Mitte et ma kade oleksin, aga lihtsalt imelik on, kui inimene terve töö sinu pealt maha viskab.

Sellest, milline too inimene oma olemuselt on, sain ma esimest korda aru algklassides, kui inglise keele tunnis tehti etteütlust. Tavaliselt oli mul õpitud neljadele-viitele, aga sel korral oli täiesti õppimata. Klassiõde kirjutas minu pealt maha kõik, kaasa arvatud minu vead. Kui järgmisel päeval vihikud kätte jagati, saime me mõlemad kahed. Õpetaja oli märganud, et meil on identsed vead ja kuna me istusime kõrvuti, päris ta klassis valjul häälel, et kumb nüüd kumma pealt maha kirjutas või tegime me seda koos? Istusin vaiki, sest ma poleks elusees hakanud sõbranna peale näpuga näitama. Pinginaaber aga kires üle klassi (ja seda veel rõõmsal häälel), et mina olevat tema pealt maha kirjutanud! Mina istusin tummalt, sest sellist lööki polnud ma küll oodanud.

Teist korda sain kõnealuse isiku olemusest aru ülikooli ajal. Sellest, mis kammarrajurra siis kõik toimus, ei hakka ma siin kirjutama. Liiga inetu. Liiga uskumatu. Ometi piisavalt tõsi, et ma otsustasin selle isikuga igasugused suhted katkestada. Siiani pole kahetsenud ja tuginedes nendele lugudele, mida ma temast every now and then linna pealt kuulen, leian, et tegin ühe kõige karmimatest, kuid siiski samal ajal ka õigeimatest otsustest oma elus. Oleks pidanud seda juba 5. klassis harrastama.

Igatahes olen ma analoogseid samme ka hiljem astunud ja lubage ma jagan teiega saladust: it feels really awesome telling shitty people where they belong and eliminating them from your circle of friends! Ühel hetkel sai lihtsalt nunnu olemisest kõrini. Mitte et see loomulikult poleks tulnud. Aga too teine asi tundub veelgi loomulikum =D

Seega kuna ma olen sõiduvees, siis once again, oskab keegi mulle öelda, kuidas ma sellel matuu-l käed selja taha saaksin väänata? =)

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mina ei oskagi hoobilt öelda, kuidas blogide puhul autorikaitsega n-ö ametlikult olema peaks - kahtlen, kas üldse on mingit ametlikku asja - aga mõned blogijad panevad ju sildi juurde, blogi päisesse, umbes et siinsete tekstide kasutamine ilma autori loata rangelt keelatud vms, või isegi, et siin avaldatud tekstid on autorikaitse objekt. Kui selline silt oleks, siis oleks nagu mingi alus, eks ju. Iseasi, et kas ja kuidas on võimalik mingi sihuke tüüp kätte saada.

Segasumma Saara ütles ...

Ma olen täielikult hämmingus - eelkõige sellepärast, et ma ei saa aru, (või ei suuda uskuda) kas üldse on tegemist reaalse inimesega. Ajakirjanduslik eksperiment??? (Et millal rahvas märkab, et tal oma mõtteid polegi. - Ainult et miks siis kustutama kukkuda???) Kambanali???? (Ainult et kuidas nad nii kaua on viitsinud asjaga tegelda?) Väga haige inimene??? (Aga isegi sel juhul ei pruugi ta muidugi mingi Madis olla.) Siis on seal veel mingi H3lly, kellega nad vastastikku innukalt kommenteerivad. - Tegelikult olen ma jõudnud juba kahtlemiseni, kas seda H3llytki olemas on ja äkki lihtsalt tüüp kommenteerib ennast ise ja ajab endale keelt kõrva varikonto alt :D.)

No really, how sick can one get???? :S

Kusjuures, see on nõudnud ju päris innukat internetis surfamist, et kõik need mõtteterad kokku korjata, mõned juba paari aasta tagusedki. On ikka olnud viitsimist endale sellise kokkuvarastatust kokku lapitud identiteedi kujundamisega vaeva näha :O.

Segasumma Saara ütles ...

Ahjah, asja positiivsemat poolt vaadates - järelikult sa kirjutad väga hästi :D. Sest ta on su mõtteid kõrgelt hinnanud ja protsentuaalselt just sinu omi kõige rohkem kasutanud :). Ju sul on siis head mõtted ;)!

PS! (Mulle ka meeldisid - ehkki ma tollal ei teadnud, et need hoopis sulle kuuluvad. :))

Carry ütles ...

Näedsasiis. Tõepoolest, hea külg asjal olemas ja minupoolne aitüma tunnustuse eest, kuid kõik see paneb mind mõtlema, kui palju on netis veel levinud taolisi inimesi, kes end võõraste sulgedega ehivad...? Kui nii jätkub, tekitatakse varsti miski internetipolitsei ehk?

Marca ütles ...

Ma olen ka näinud neid blogide copyrighte aga mulle on siiani tundunud, et see oleks nagu liigne poosetamine. Peale seda juhtumit peab vist ka rohkem sellele mõtlema hakata...Mitte, et see kuidagi nüüd matuut karistaks, kuid äkki hoiab see järgmised temasugused eemal. Nüüd oli ta jah kõva kustutustööd teinud, kuid otsing andis ka mõne minu postituse, millest seal copy oli olnud. Vastik. Kunagi oli selline lugu, et keegi copys minu postituse oma blogisse, kuhu kogus postitusi "rohelisel teemal". Seal oli küll minu nimi ilusti all, kuid isegi sel juhul oleks mulle rohkem meeldinud kui ma oleks sellest teadnud enne kui selle juhuslikult leidsin.
See teiste kopeerimise vältimine on vist jälle mingi sisemise eetika asi. Mul kah kogemused ülikoolist kui üks tollane sõber rääkis täie tõsidusega sellest, et kursusetöö kellegi käest paari soti eest osta. Ma veel pidasin seda nõmedaks naljaks aga mõni nädal tagasi ilmus Postimehes selleteemaline artikkel, nii et ma ei imesta sugugi...
Naljaka külje pealt meenub see kuidas kunagi kirjutati minu pealt üks kirjand kassist niimoodi maha, et ainult kassi nimi vahetati ära ja hiljem salati, et see olevat kõrgema sordi kokkusattumus :)

Anonüümne ütles ...

See ei ole ju esimene kord. Paar-kolm kuud tagasi avastas Triin (keda Carry tunneb) mitu sellist case'i järjest ja siis me arutasime seda pikalt. Et tõepoolest, milleks niimoodi teha? Blogimine pole ju kohustuslik vä? :)) Kusjuures üks tüüp vastas ka, et ta ei olnud umbes selle pealegi tulnud, et nii ei ole ilus teha! :)))

Carry ütles ...

Näitab ilmselt nende inimeste kodust kasvatust ja samal ajal ehk ka intelligentsitust?

Aga sellele kassile, kelle nimi ära vahetati, tahaks küll toosti öelda =D

Ann ütles ...

Autoriõigusega on lood nii, et see kehtib automaatselt kõikvõimalike tekstide puhul. Näiteks kuulub ka e-maili sisu autoriõiguse alla. Igaks juhuks veel, et autoriõigus kehtib tekstile, mitte ideele. See, kas sul on blogi juures tekst, et autoriõigus kaitstud, ei loe, see pole kohustuslik. Antud juhul oli tõepoolest tegu päris korraliku autoriõiguse rikkumisega. Kuhu täpselt sellisel juhul pöörduda, seda ei oska ma kohe öelda, et pakun, et uuri kultuuriministeeriumist, kus on spetsiaalne autoriõiguse komisjon. Autoriõiguse seadust soovitan sul ka lugeda.