Pärast seda, kui me oleme tund aega shokolaadikohvikus istunud, küsib ta: "On sul praegu kiire? Mis arvad, kui läheks Stocki? Mul pole ühtegi kleiti ja see käib mulle täiega närvidele.".
Ei, mul ei ole kiire ja loomulikult on mul aega oma pisikese blondi õega Stockis shopata, eriti, kui tal on taoline eksistentsiaalne probleem. Pärast tunniajalist kleitide valimist ja selgapassimist kuuleme valjuhääldist, et hilisest kellaajast tulenevalt ostukeskus suletakse, kuid söögikaupade osakond jääb avatuks, bla-bla-bla. Asutame end minekule. Kusagil poolel teel eskalaatoritega allapoole lausub ta: "Saaksid sa aidata mul vene keelt teha? Mul on suvetöö ja ma nagu absull ei saa aru, mis nendes tekstides kirjutatud on.". Kell on 21 õhtul ja mul oli tegelikult kavas telkut vahtida, aga kui kaalul on mu õe ainest läbisaamine, siis... Pealegi olen ennegi vene keelt õpetanud, nii et. Kuigi vastutustundlikum oleks olnud seda paluda juba siis, kui ma päeval helistasin, et jou, Ruu, kassa muga pärast juuksurit kohmikusse tuled? Aga hea, et üldse palus. Hea, et üldse muret tunneb. Vihikut lappas edasi-tagasi ja ütles poolnaerdes, et pole seda aasta aega näinud. Aga tehtud saime. Kuigi kaheksandas klassis ei peaks tähed enam sassis olema, aga vähemalt ta püüdis. Seda oli näha ja mina kui igipõline diplomeerimata pedagoog õpilastes just püüdlikkust kõige enam hindangi.

Kusagil Djaadja Fjoodori ja Koomnata Martina vahepeal jäi mu pilk pidama pisiõe sõrmusele. Küsisin, et näidaku lähemalt. Selgus, et tegemist oli lihtsate rõngastega - sellistega, mida Saku On Ice pudeli küljest saab. Miks need sõrme ümber toppida? Aga sellepärast, et siis tead hommikul, mitu pudelit õhtul ära jõid. Geniaalne, kas pole? Mina küll temavanusena selle peale ei tulnud, et äratõmmatud triibust ülejäänud kõrtest omale ilus värviline kaelakee valmistada. Inimene õpib kogu elu.

Nüüd aga sellest juuksuriskäigust. Mul selline kahtlane karvane tunne, et olen (vist) kinnisidee küüsi langenud. Nimelt üritan ma juba viimased pool aastat oma kiharaid helevalgeks muuta. See, mis mulle eile pähe tehti, ei erine aga kuigivõrd eelmise korra tulemusest. Minul on tunne, et saaks ikka veel valgemaks kuidagi, aga õde ja terve kari juuksureid, kes seda vesinikutamist huviga jälgisid, väidavad kõik, et on küll väga hele ja rohkem enam ei saa. Küsimus suurele ringile: Is THIS blond enough? Kas ma võin pensionile minna?

The Jackal, Orkutis