A gay man with carnations...

Sometimes perfect is not all that perfect. Näiteks siis, kui midagi väga olulist, suisa eksistentsiaalset on puudu. Et kas ma olen meie tutvuse jooksul härra perfektse juures ka juba midagi ebatäiuslikkusele viitavat avastanud? Muidugi olen. Ta ei söö oma taldrikut kunagi päris tühjaks, ta ei pane oma asju alati nende õigetele kohtadele tagasi ja mul on kuri kahtlus, et talle meeldib minust rohkem vaielda. Aga need pole need õiged põhjused.

Õige põhjus meenutas mulle täna minu lemmikseriaalist pärinevat lauset: "You`re funny, you`re smart, you`re goodlooking, in fact - you`re perfect... but where I`m standing right now, it wouldn`t even matter if u were a gay man with carnations."

Kui tunnetega ei saa, võtame mõistusega. Welcome to the grownups` world!

Ja nagu sellest oleks veel vähe, rikkus minu eilse armsa kinoõhtu (Hindamatu, kinos Sõprus - JAH!) ära seansile järgnenud telefonikõne isaga, mis tuletas mulle taaskord meelde, et lisaks sellele, et, tsiteerides minu õde: "meie kallis issikene on lihtsalt natukene rassist", on 1/2 minu vanematest ka totaalne geifoobik.

(Telefon heliseb, võtan vastu.)

Isa: "Tere, Kärol, ma sõitsin just sinu majast mööda ja ega seal vist kedagi teist sellist ei ela, kes omale sellise vidina akna külge paneks. See oli ikka sinu aken?"
Mina: "Sa mõtled seda vikerkaarevärvilist ma-ei-teagi-kuidas-seda-nimetada... tiivikut?"
Isa: "Jah. Ma mõtlesin, et ju see sina oled."
Mina: "Mina, mina jahh. Ma Itaaliast tõin selle eelmisel suvel, seal on kõikidel rõdude küljes suured Pace-kirjaga lipud. Ma tahtsin omale ka soetada, aga siis hakkasin mõtlema, et kui ma lipu rõdu külge kinnitan, siis Rafi ei näe aknast välja enam ja ostsin hoopis selle, nohh, tiiviku."
Isa: "See on ju kõik väga tore, aga kas sa tead ikka, mida see nende lipp tähendab?"

/Järgneb minu lühiloeng isale teemal "vikerkaarevärvid ei tähista vaid homoseksuaalsust"./

Isa: "Ahahh. Ja millega sa nüüd tegeled?"
Mina: "Kinost tulen just. Kõnnime Laylaga auto poole."
Isa: "Kas see on sinu pruut?"
Mina: "Ei, see on mu klassiõde."
Isa: "Kas ta on sama ilus kui sina?"

... ja nii edasi ja nii tagasi.

I`m not gay, aga vahetevahel ma soovin, et ma võiksin kasvõi paariks päevaks orientatsiooni muuta. Lihtsalt puhtalt kiusu pärast. Et näha, kas siis oleks nii, nagu Pink laulab, et "what kind of father would hate her own daughter if she were gay...".

Üks asi muudab Tiigri minu silmis tibudele väga ahvatlevaks isakandidaadiks. Päev enne tagasilendu ütles ta, et tema armastaks oma lapsi hoolimata sellest, millised nad välja kukuvad. Disabled, successful, unsuccessful, gay, straight, black race, mixed race, whatever.

Kui mitte midagi muud, siis armastavad vanemad saaksid meist kindlasti.