Ei käinudki saatkondade juures jalutamas, Pasilasse sõitsime hoopis. Rong on ikke üks imeline asi - teekond, milleks autoga kulub tund, läheb rongil mingi tühise nelja minutiga. Osaliselt tänu Pasila-ekskursioonile on seis selline, et pulla on kätte leitud ja nahka pistetud. Quite many of them, actually. Oranžhi värvi apelsinijoogi krabasin riiuli äärelt. See pani mind naeratama. Kümme minutit jalutamist poest edasi ja me sattusime ühele suurele laste mänguväljakule, kus seisis...kiik! Lapsepõlv tuli veerandiks tunniks tagasi. Kahjuks olid Krussil heledad püksid jalas ning ta ei söandanud kiigele istuda, aga see-eest oli ta igas muus mõttes väga funktsionaalne. No lükkas kiigele hoogu näiteks =P

***
Ärge kunagi usaldage French cuisine`i soomlaste kätte. See ei tööta. (Loe: sina ei saa mitte selle söömisega hakkama.)

***

Hotelli fuajees oli puna-kollasekirju lopergune lamp geniaalse alusega, mis sobiks minu tuppa Tallinnas nagu rosin rosinasaia sisse. Kaalusin täiesti reaalselt võimalust neilt seda ära osta. Tere, mina olengi sisekujundusfriik.

***

Muuseum jäi seekord ära, kuna ma avastasin hotelli kõrvaltänavalt lasteriiete poed. Teate te ka, kui palju ilusaid ja lahedaid lasteriideid ja -jalanõusid Helsingis müüakse? No ja täiskasvanute riideid muidugi ka, aga nendele ma ei pööranud erilist tähelepanu. Riigis, kus elab 4 miljonit inimest rohkem kui meil, peabki rohkem poode olema, sealhulgas ka lasteriiete omi. Ükski popp ja noortepärane ema ei tahaks ju, et tema pisikesele Pirjole kõnniks tänaval vastu täpselt samasuguse roosa mantlikesega Salmi =)

Aga kokkuvõtlikult? Mõnus reisukene oli. Sain mitmeks päevaks pea siinsetest situatsioonidest välja ja ajule puhkust. Meel seega kordades rõõmsamaks (jah, reisimine, ka Soome, on minu jaoks nagu võlurohi) ja vaim reipamaks.
Sügisene päikesekullatud Helsingi on ilus. Teie minge kaa.