Tänane hommik oli nagu pühapäeva hommik. Ainult pannkoogid olidki veel puudu. Ja kui me Rafiga lõuna ajal õue läksime, ei olnud seal lörtsi ega külma tuult ega midagi, ainult ilusaid hõredaid kergeid valgeid lumeräitsakaid sadas meile kärssade pääle =)

Eilse Eesti Päevalehe koolituslehe on triiki täis kirjutanud keegi tädi, kes kahjuks ei näi koolitustest teadvat mitte midagi muud peale selle, et tema on kuus korda keeleõppe täiendkoolitusele plaaninud minna, neli korda alustanud ja vaid ühel korral oma õpingutega ka lõpule jõudnud. Küll siunab too tädi ühes oma artiklis õpetajaid, kes julgevad õppuritele kodust tööd anda, küll kursuse tõttu olematuks kahanevat aega sõprade ja pere jaoks, küll kolme nulliga lõppevat koolitussummat. Muidugi võib tädi A. K. selles lehes kirjutada peaaegu et mida iganes - ta on nimelt selle lehe toimetaja. Mina jällegi kirjutan oma blogis, mida tahan.

Niisiis. Kasutades juhust, sooviks selle ühe konkreetse artikli pääle kosta, et laisku inimesi olen mina ennegi näinud ja neist lugenud. Väita, et inglise keelt õppides võib kodustele töödele kuluda kogu õppija vaba aeg, on kummaline, sest ma ei kujuta ette, kui palju peaks inglise keeles koduseid ülesandeid andma, et pere ja sõpradega suhtlemiseks ei jää üle tõepoolest sekunditki. Õppisin kunagi hiina keelt, loengud toimusid iga päev. Käisin kõrvalt veel tööl ja jao pärast ka koolis ning see koormus kujunes tõesti lõpupoole veidi liiga pingeliseks. Oma kogemusele toetudes arvan, et enne, kui inimene ei ole õppinud hiina või mõnd muud mitte ladina tähtedega kirjutatavat keelt, ei tea ta ka, mida tähendab väljend "palju kodutööd". Või seda, milliseks kujuneb enesetunne, kui jättes kõrvale liialdused jõuabki nipet-näpet koduloomaga jalutatud ja unetunnid täis magatud. Ja mitte midagi muud. Paar korda nädalas kusagil inglise keele tunnis käia tundub selle kõrval meelakkumisena.

Ma arvan, et ma ei pea kirjutama sellest, et kodune töö on keeleõppe puhul vajalik. Või oot, vist siiski pean... Kulla tädi A.! Vaid üksikud õpetajad suudavad keelt õpetada hästi ilma, et inimene iseseisvalt midagi tegema peaks. Lõppude lõpuks tuleb käänete tabelid ja võõrsõnad ikkagi ise omale pähe ajada - keegi teine seda ju inimese eest ei tee. Nii et kahjuks ilma lillegi liigutamata läbi ajada ei saa. Siinkohal meenuvad mulle kõik need neli või viis inimest, kes meile koolitusfirmasse on helistanud ja kellega kõne on kõlanud umbes nii, et: "Tere! Teil saab inglise keelt õppida, jah? Mina tahaksin inglise keelt selgeks saada, aga pange mind mõne sellise õpetaja rühma, kes kodus palju õppida ei anna. Tegelt ei tahaks üldse kodus õppida midagi. Kas nad võtavad palju grammatikat? Ei-ei, ma grammatikat ei tahaks üldse. Ma tahaks rääkima hakata. Ja sõnu ma ka väga ei viitsiks õppida." Õnneks olen ma siiani suutnud kõigile neile selgeks teha, et ühtegi sellist keelt, mida oleks võimalik rääkima hakata ilma sõnade õppimiseta, pole kahjuks veel olemas =D  Olgu siis selle grammatikaga kuidas on...

Jah, te võite ju öelda, et vahet pole - peaasi, et inimene aru saaks, millest jutt käib (ma liigitan sellise arvamuse umbes sinnasamma, kus asuvad arvamused stiilis "miks ma pean msn-s ja e-kirjades ilma kirjavigadeta kirjutama - niikuinii kõik saavad ju aru, mida ma öelda tahan"), aga mina ei taha olla see loll, kes sööklas vene keeles kahvleid juurde küsides selle asemel, et öelda "palun, kas ma saaksin kahvli?", ütleb hoopis "palun, kas ma saaksin kahvliga?"

Järgmine asi. Need kolm nulli. On hästi teada, et iga suvalise koolituse seminaripäeva maksumus ületab keeleõppe ühe semestri maksumust reeglina kahe-, mõnikord aga isegi mitmekordselt. Keelefirmad virelevad niigi juba tubli tükk aega ja ei julge hindu tõsta. Inimene, kes korraldab koolitusalast lehte, peaks end enne vastavasisulisi sõnavõtte siiski ka teemaga kurssi viima.

Tervitused tädi A-le ja minupoolne väike vihje ka - nägin Viru Keskuse raamatupoes itaalia keele õpikut pealkirjaga "kolme päevaga itaalia keel selgeks". Ma arvan, et hoolika otsimise tulemusena leiab sealt kindlasti ka mõne analoogse inglise keele õpiku. Nii sihikindlale ja tublile naisterahvale, kes tervelt kuus korda on plaaninud inglise keel selgeks saada, sobiks selline õpik kindlasti. Ainult ma kahtlustan, et tasuta seda seal raamatupoes vist ei jagata...

George Clooney ja kolm hobust

Käisime eile õhtul kinus. Michael Claytonit vaatamas. Mina vist piilusin silmanurgast oma paremal ja pahemal käel asuvaid poisse rohkem kui filmi ennast, aga nohh, ega filmil endal ka väga viga ei olnud (rõhk sõnal "väga"). Sisaldas kahte tooli küljest lahti ehmatamise kohta, kusjuures üks neist selle stseeni lõpus, mille pärast võiks seda filmi üldse vaatama minnagi ehk siis George ja mägi ja udu ja hobused ja...

Rokkstaarile meeldis väga, nagu ma aru sain, igatahes oli ta sellest filmist suuremas vaimustuses kui mina.
R-le, kes kahtleb selles, kas R pole mitte liiga otsene vihje tema nimele, meeldis ka. Mingi meeste värk vist. Üldse tegid nad mulle kahekesi filmi valiku ajal kambaka, sest mina oleksin parema meelega hoopis mõnd komöödiat vaatama läinud. Õnneks oli selleski filmis kaks-kolm naljakat kohta...

Ja tänase sissekande lõpetuseks, et R ei nutaks, amputeerime tema tähel ühe jala ja viitame talle edaspidi kui P-le. Nuhh, on kõik häpid? =)

Metsanotsud laivis

Tegelikult oli mul õhtul plaanis interneti sisustuslehekülgedel hullamas käia ja diivaneid valida. Juhtus aga nii, et mõtlesin korraks tšekata http://www.looduskalender.ee/ raames toimuvat ja sattusin metsanotsude pidusöögi tunnistajaks. Nimelt on ühed ettevõtlikud inimesed metsa loomade toiduplatsi äärde veebikaamera üles sättinud ja nii saabki hea õnne korral näha erinevaid loomi, kes pimeduse saabudes platsile jäetud hea ja paremaga maiustama tulevad. Kusjuures otseülekannet saadab ka heli =D

Nii ma istusingi võlutud ilmel kuvari ees ja passisin tund aega järjest röhitsevaid metsaasukaid. Kokku oli neid tervelt kuus: metsanotsuemme, metsanotsuissi ja neli metsanotsupärdikut. Kõigepealt tuli üks suur koos paari põrsaga, vaatas ringi, tegi nüühvk-nüühvk ja siis tulid ülejäänud kaks pisemat ja suur riburadamisi järele. Seejärel, needless to say, läks parajaks matsutamiseks. Jube vahva nohh! =)
Ja et ma just täpselt sel momendil sinna leheküljele läksin, kui seapere saabus... Nii perfect timingut ma polegi sel nädalal veel teinud.

Eurolugude tutvustust vaatasime. Nii mõnigi pani naeratama, kuid vaid üks tõi heas mõttes külmavärinad. Iris Vesik koos Sullivaniga. Olgu selle looga kuidas on - puhtalt maitse asi - aga tüdrukul on nii põneva tämbriga hääl, et oioioi. Ja liigutab nagu Natalie Imbruglia kunagi ammustel aegadel. Kergesti meeldejääv kompott.

Lõpuks ometi päike!!!

=D

=D


Täna hommikune notsujalutamine oli üks kõige vahvamaid asju, mida ma viimasel ajal teinud olen ja seda just tänu ilmale. Mina vaatasin päikesele otsa ja naeratasin, päike vaatas mind ja naeratas, nots uuristas kärsaga hange sisse lumelinna ja kui ma just väga puusse ei pane, siis naeratas tema ka. Päike + Rafuskin + mina = one happy family.

=)

Olen nüüd minagi lõpuks normaalsete inimeste sekka arvatud. Eilsest asub mu videomagnetofoni otsas üks liistakas, millega saab tiiviidiisid vaadata. Tähistasime sündmust vääriliselt ja ekspluateerisime kursaõelt saadud Seksi ja linna piraatplaate. Veendusin taas kord üle pika aja, et kui miski enam tuju heaks ei tee, siis see komöödiaseriaal aitab ikka =)

Friends ehk Sõbrad on teine seriaal, mis on üdini positiivne. Selliseid rõõmsaid filme ja seriaale võiks rohkem olla. Minul vähemalt on küll juba mõõt täis teleprojektidest a´ la eriüksuse agent püüab paljastada ülemaailmse haardega seksiäri võrgustikku, mille taga seisab julm inimkaubitseja. Lisaks välismaale meelitatud Ida-Euroopa tüdrukutele, kes müüakse bordellidesse lõbunaisteks ja muudetakse seksiorjadeks, ei põlga bandiidid ära isegi laste röövimist, et need siis lastepornoga tegelevatele pervertidele vahendada...

või siis: krimisari ekspertidest, kes jälitavad Ameerika kõige ohtlikumaid sarimõrtsukaid, vägistajaid ja psühhopaate. Uurijatel käib võidujooks ajaga, et päästa vähemalt kurjategija järgmise ohvri elu. Selleks peavad nad mõtlema nagu sarimõrtsukas, looma maniaki psühholoogilise portree ja aimama ette tema järgmisi samme - nad peavad püsima kurjuse kannul... Pärast 20 aastat vaikust ilmub välja sarimõrvar, kes teatab BAU-le, et tapab järgmise viie päeva jooksul veel ühe inimese.

Ja ei, ma ei mõelnud neid kirjeldusi ise välja - need ja nii mõndagi veel jookseb käesoleval nädalal telepurgis.

Kõ-ri-ni. Tahaks midagi lõbusat ja ilusat ja head.

Kaks vanainimest

Tema: "Pane prillid ette, sa ei näe ilma ju."

Mina: "Pane jope eest kinni, külmetad muidu."


=)

Negatiivne vs positiivne
ehk viimaste päevade muljeid

Teen lühidalt.

Hispaania restoran Buen Provecho - EI
(kui teile just ei meeldi juuksekarvad toidus ja korgitükid veinis). Siia võiks lisada ka lauanaabrile serveeritud vastiku maitsega toidu, aga kuna minu roog maitses hästi, ei anna selle kallal iriseda. Küll aga annab iriseda vaate üle. Igast aknast siras vastu suur ja sinine Videoplanet. Nuta või naera. Ei tekkinud erilist Hispaania fiilingut, no missateed. Mõnel puhul asukoht siiski mängib suurt rolli.

Film Lubadus ehk Zavet kinos Sõprus - EI!!
(kui teile just ei meeldi mõttetu veiderdamine ja ropplabased naljad, mis ületavad korduvalt hea maitse piiri). Olen Sõpruses pettunud, tavaliselt on seal superhead filmid.


Pärnu mnt. Hawaii Expressi abivalmis ja sõbralikud müüjad - JA
(vot sellised muhedad ja asjatundlikud peavadki teenindajad rõivapoodides olema). Mis ma ikka pikalt lobisen - soovitan soojalt kõigile.

Café Boulevard`i imemaitsvad koogid ja tordid - JAA!!
(mitmendat korda juba toodi mulle haigeks olemise puhul ja need maitsevad tõepoolest nagu unistus). Peaks kuhugi Olympsi lähedusse elama minema, et oleks pidevalt värske koogikene käepärast =)

See ainuke asi, milleks naistel tänapäeval veel mehi vaja on

Layla ütleb:
tiadmis

Layla ütleb:
mina olen kodus haige

Layla ütleb:
alates teisipäevaõhtast kodune

Carry ütleb:
uuuu, kusjuures mul oli kohe selline tunne, et sa jäädki vist haigeks. Peaks oraakliks hakkama.

Carry ütleb:
mul on plaanis homme R-ga kuhugi õue minna. Tahad, hüppame poest läbi ja toome sulle midagi?

Layla ütleb:
aitäh pakkumast, K tuleb homme ja küll ta siis toimetab, mis vaja

Carry ütleb:
kraadib sind ja nii edasi

Layla ütleb:
ta oskab väga elegantselt seda vene aegset kraadi alla lüüa

Carry ütleb:
minul on see vanaaegne kraadiklaas ja sellel ei lähe too elavhõbedajunn üldse alla.

Layla ütleb:
just-just sellest ma rääkisin

Carry ütleb:
õudne, kui on veel kusagilt valus ka, siis seda kraadiklaasi alla raputada on tõeline piin.

Carry ütleb:
R-i on alati vaja, kui kraadin - tema siis oma suurte mammutikäppadega raputab seda pisikest kraadiklaasi.

Layla ütleb:
mis me küll ilma nendeta teeks

See trall käib meil siin firmas juba üle aasta. Iga natukese aja tagant helistab keegi kas TEA Kirjastusest või TEN-team-ist või Ühispanga Elukindlustusest ja pakub ühte, teist ja kolmandat. Vahva on selle juures asjaolu, et tihti pakutakse sama toodet, mida eelmiselgi korral ja on juhtunud sedagi, et toode, mida telefonitsi pakutakse, seisab meil juba riiulil.

Suur Juht on juba ammu loobunud nende müügiesindajatega suhtlemast ja viskab reeglina toru lihtsalt hargile, kui ülalmainitud firmadest peaks helistatama. Minule seevastu pakub selline asi nalja ja oma igapäevaste huumoridosaatoritega tuleb ju ometi viisakalt suhelda. Nii ma siis seletangi neile kannatlikult, endal suu muigel, et "proua, te alles eile helistasite meile" või "meil juba on see õigekeelsussõnaraamat/võõrsõnade leksikon/vene keele vestmik, teie käest tellisime ja ei, tänan, rohkem tõesti ei ole tarvis". Aga vahetevahel tekib minulgi küsimärk otsaette. Näiteks siis, kui üks ja seesama müügitöötaja kaks minutit peale esimese kõne lõppemist uuesti helistab ja sedasama asja müüa soovib või kui helistab samast firmast mõni teine müügiinimene täpselt sama sooviga. Ilmselt ei ole neil andmebaasis sellist lahtrit, kuhu maha märkida, kes, millal, mida ja kui palju on juba tellinud. Ja kes on kindlalt ära öelnud. Muidu oleks ok, aga vahetevahel haruharva juhtub sedagi, et mul tõesti on tööjuures oma ajaga targematki peale hakata, kui sama juttu seitse korda ümber jutustada.

Sestap meeldiski mulle väga üks mulle meilitsi saadetud prank call-i link. Natuke aega veel nuputan ja modifitseerin, aga küllap on üsna varsti minulgi kiirete aegade tarbeks oma ettelindistatud müügimeeste eemalepeletaja olemas. Ehk siis lõpuks saavad omale selle vajaliku lahtri tekitatud...


http://www.youtube.com/watch?v=J5z4Vs26-TI&NR=1

http://www.youtube.com/watch?v=hAhFCksQz0c
Netis leitavatest kõige kehvem kvaliteet, aga see-eest kõige ehedam emotsioon.

Võibolla olen ma mõttetult sentimentaalne kuju, aga mo arust suudavad ainult ilusad mehed teha selliseid lugusid. Inetud inimesed sellise asjaga hakkama ei saa.

Kui pomm oleks minu käes, saaks kahjutuks tehtud küll...


Tough, you think you’ve got the stuff.
You’re telling me and anyone
you’re hard enough.

You don’t have to put up a fight,
you don’t have to always be right.
Let me take some of the punches
for you tonight.

Listen to me now:
I need to let you know -
you don’t have to go it alone.

...

Sometimes you can’t make it.
The best you can do is to fake it.
Sometimes you can’t make it on your own.


U2 - Sometimes You Can`t Make It On Your Own

Yeah, I really do think

An old man turned ninety-eight
He won the lottery and died the next day.
It's a black fly in your Chardonnay
It's a death row pardon two minutes too late
And isn't it ironic... don't you think?

It's like rain on your wedding day
It's a free ride when you've already paid
It's the good advice that you just didn't take
Who would have thought... it figures.

Mr. Play It Safe was afraid to fly
He packed his suitcase and kissed his kids goodbye
He waited his whole damn life to take that flight
And as the plane crashed down he thought "Well isn't this nice..."

And isn't it ironic...
don't you think?

Well life has a funny way of sneaking up on you
When you think everything's okay and everything's going right
And life has a funny way of helping you out when
You think everything's gone wrong and everything blows up
In your face.

A traffic jam when you're already late
A non-smoking sign on your cigarette break
It's like ten thousand spoons when all you need is a knife
It's meeting the man of my dreams
And then meeting his beautiful wife.

And isn't it ironic...don't you think?
A little too ironic...


Alanis Morissette - Ironic

No küll on hea, et tööjuures raadiost koguaeg Fedde Le Grand-i Put Your Hands Up For Detroit ei tule. Mul jääks niimoodi kõik tegemata =P


Ia tuju, ia tuju, ia tuju! =D

Tõrk tilva moopetis

Oma vana aasta lõpu ja uue alguse veetsin ühe Zorro kutsel miskis euroremonditud mõisas, kus kohale roninud inimesi lõbustati mängudega, milles pidi võidu kondoome lõhki pumpama. No comments.
Tegelikult ei olnudki nii hull, kui võiks arvata. Üpris lõbus oli hoopis. Neljakümnest peokülalisest tundsin algatuseks vaid kahte. Aga seegi polnud nii hull, kui oleks võinud arvata. Peo lõpus tundsin juba mõnda veel ja kõik, kellega lähemalt tutvusin, olid igati vahvad =)

Aga mõned inimesed on sellegipoolest suisa hämmastavad ning seda mitte heas mõttes. Mina, vana positiivsusehunnik, mõtestasin selle enda jaoks järgmiselt: igasugune hämmastavus on hea, sest see raputab normaalset ja näitab meile, kes on ja kes mitte. Ja kuidas on ja nii edasi ja nii tagasi. Ja üldse.
Poes õnneks mett müüakse praegu, nii et tõrvatilgaga meepoti kõrval ei pea tänasel päeval küll keegi nukralt pead vangutama. Saastunud mesi biolagunevate ainete kasti ja purk taarakogumispunkti. Ja järgmisel korral olla oma mee purkidesse villimisel hoolikam ning jälgida, et seda va tõrva kusagil läheduses ei oleks...

Aga teile kõigile, mu kullakesed, soovin algavaks aastaks seda, mis on kõige kallim ja kõige vajalikum. Võite ühe korra arvata, mis see on. Vastus tuleb sissekande lõpus. Piiluda ei tohi. Kes piilub, sellel on kõik järgnevad 365 päeva Bad Hair Day.

Vahepalana lõbustaks teid ühe teise uudisega. Kui ma siin mõned nädalad tagasi orkutit siunasin, ei osanud oodatagi, et libaennustus täide läheb ja tööpakkumine tõepoolest ka saabub. Selgus, et orkut on maagiline ja mind tahetassegi ühte lõbusasse kohta värvata. Aga nohh, ütleme nii, et mulle tundub, et tegemist on liiga suurekaliibrilise ametiga minu tagasihoidliku tegelaskuju jauss. Ja et leidub inimesi, kes saaksid sellega kindlasti märksa etemini hakkama. Nii et ma sudin ikka vaikselt oma vanade liistude juures edasi =)

Nonii. Ja nüüd minu uusaasta soov teitele: tervist!
Palju-palju tervist teile! Uskuge mind - see ongi see, mida te kõige rohkem taga igatseksite, kui seda ühel hetkel enam pole või on kordades vähem kui peaks olema. Ja kuigi meil on igast kallid aparatuurid, siis needki pole kõikvõimsad and all that jazz...

Hoidke endid ja neid, kes on teile miskitpidi kallid ja kui energiat üle jääb, siis neid ka, kes nii kallid pole, aga ikka pai tahavad saada =)