tag:blogger.com,1999:blog-177362342024-03-07T09:38:16.349+02:00KärriblogiCarryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.comBlogger765125tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-57971320335610976012020-03-01T21:21:00.000+02:002020-03-03T01:12:02.507+02:00Those rockenroll boots, yeah!<div dir="ltr">
Seekordne sünnipäev läks nõnda, et hoolimata korraks juba
tekkinud kahtlustest, et kas tõesti??? olen ma esimest korda elus
suutnud ära kaotada oma võtmed??? (õujee, lõpuks ometi normaalne inimene, finally!),
selgus vähem kui 24 h hiljem, et tegelikult olin ma siiski
olnud superfunktsionaalne as always ja vahetult enne seda, kui oli oht, et
nüüd-on-pidu-juba-sealmaal-et-asjad-võivad-hakata-kaduma, oma kaardid,
juhiloa ja võtmed kenasti kursaõe kotti ära paigutanud. Situatsioon
võttis aga ootamatu pöörde ülejärgmisel hommikul, kui avastasin, et kuidagi kuhugi
olen ma //ära kaotanud?// oma Qwetch veepudeli, mis on päris naljakas,
sest ma kannan seda kaasas üliharva ja viimati võtsin kaasa tööle, aga
seal seda enam ei ole ja kodus ka ei ole ja autos ka ei ole, seega ma
vist olen selle ära kaotanud? Jessikas?... Ikkagi normaalne inimene!</div>
<div dir="ltr">
<br />
<div dir="ltr">
Ma varsti, ausalt, päriselt, kirjutan rohkem ja pikemalt. Küll mitte sünnipäevast, sest sellest Marca juba kirjutas ja ta blogi rokib sajaga, seega...<br />
Jaanuari alguses põrutas üks
tuttav peale, et misseeolgu, palun üks postitus, marss! Ma ju tean, et sulle meeldib kirjutada, kirjuta siis!<br />
Ja juba üpris
tükk aega ongi See Üks Postitus mu peas olemas olnud, ent iga kord, kui
mõtlen, et peaks üles tähendama, viib elu uute (ja seejärel kohe veel
uuemate) seikadeni, nii et seesama kontseptsioongi muudab kuju,
täiustub-deformeerub.<br />
</div>
<div dir="ltr">
</div>
<div dir="ltr">
Üldse on viimastel aastatel tunne, et üks -
parimal juhul kaks - postitust aastas on parim võimalik variant, sest
muidu ma ei jõua enam läbi töötada kogu seda ilu ja valu, mis sisse
sajab. Et ma peaksin pigem seisma hästi tasakesi paigal ja kikivarvul
kuulama.</div>
Natuke on
tunne nagu poksiringis alla jäämisel - seisad oma nurgas ja saad
lihtsalt järjest sisse ja vahepeal tundub, et ei jää mahti isegi
hingamiseks. Mitte et minu elul midagi eriti viga oleks - seda mitte, ma
olen endiselt üks lucky motherfucker, aga kõik need olukorrad ja
olukorrad ja inimesed ja olukorrad, mis ette satuvad... Need võtavad nii
läbi, vahel võiks isegi öelda, et kulutavad ära. Iga kord, kui küsin
endalt, et "jellem, mis veel on võimalik?", mõjub see nagu mingi baarileti
ääres esitatud tellimus, sest kohe, üpris kohe, saan ma teada, mis kõik
on veel võimalik. Nagu Marca seal Triinude Toiduministeeriumis kahe
üliogaralt maitsva puravikurisotto portsjoni vahel meenutas: "Hästi
huvitav, kuidas inimesed loevad sinu blogi, kus sa räägid oma
läbielamistest ja kirjutavad, et "see ei ole võimalik - need on
väljamõeldised" ja kui loevad minu seda väljamõeldud tegelaskujudega
blogi, kirjutavad, et oh nii reaalne, täitsa nagu päriselu". <br />
<br />
Vahepeal ma
ise ka ei usu enam, et see kõik võimalik on. Kas on võimalik nii paljude inimeste saabastes käia? Milleks see üldse vajalik on? Ise olen ma jõudnud ainult selle ühe vabanduseni, et ma lihtsalt armastan inimesi. Eriti nende ebatäiuseid, kõiki nende tobedaid, rumalaid, naljakaid hetki. Murdepunkte ja finišijooni. I just love all of them. And it`s just the most splendid leisure pastime - inimesed.<br />
<br />
Saapafilosoofia sellega aga veel ei lõppe. Üks meeldejäävamaid seiku kõnealusest sünnipäevast oli üleüldse veel enne peo algust, kui panin jalga oma lemparid rokenroll saapad, mis on julgelt üle 20 aasta vanad
ja näevad välja like they`ve been to places (and they have). Ma korraks veel peegli ees kahtlesin, et nii kenasse paika nagu see esimene koht, kuhu meile lauad olid kaetud, vist ei sobi tegelikult selliste träsa saabastega minna, aga kogusin end ruttu, sest me elame vaid üks kord ja ma arvan, et mul on õigus kanda neid saapaid, millega meil on perfektne teineteisemõistmine. Pealegi, Triinud ka kindlasti mõistaksid. <br />
<br />
Mul on isegi üks eluglämm foto nendest saabastest, valguse käes tehtud ja puha. See vist päris täit ettekujutust ei anna, aga kui järgmisel korral peole kaasa tuled, näed ise.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4LXHACdeQXRVBfjH6IY-S-fF-ZGGkNjF_yVxWRWyRjE0k1uvQ_3IBbDRlUB3et5X2uFZfxGmo_KE0cdt3Mq0-WrcnB1cKR6kcbXkZPX1vpExLe1jKQNob0T1gdyN5g3DTiDCs3Q/s1600/20191209_202504.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4LXHACdeQXRVBfjH6IY-S-fF-ZGGkNjF_yVxWRWyRjE0k1uvQ_3IBbDRlUB3et5X2uFZfxGmo_KE0cdt3Mq0-WrcnB1cKR6kcbXkZPX1vpExLe1jKQNob0T1gdyN5g3DTiDCs3Q/s320/20191209_202504.jpg" width="180" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Vahetult
enne Triinude Toiduministeeriumisse siirdumist (ulmeliselt head toidud, see
koht on täielik must-visit 2020!) salongis Kristinit oodates uurisin
nende lemparsaabaste kontsasid, taustaks Kristini murelik nägu. Ma mõistan seda nägu, sest
noh need ikka näevad välja nagu ma oleksin kräkihoor, pluss viimased
maiteakuimitu korda on olnud tunne justkui üks konts hakkaks alt ära
tulema (aga see ju ei häiri, sest nii ongi rohkem rokenroll). Meie
alati ülisuperkorralikus seisundis outfitiga Kristin, kes näeb igal suvalisel ajahetkel välja umbes nagu ta oleks just hetk tagasi ostukeskusest 100% uue garderoobiga välja astunud, oli neid saapaid
vaadates tõsiselt šokeeritud. Ja no kui ma ütlen šokk, siis tal oli ikka šokk peal, nagu suhkruvee keiss ja värki =D<br />
<br /></div>
<div dir="ltr">
<i>-"Kullakene, tohib ma kingin sulle sünnipäevaks uued saapad?"</i></div>
<div dir="ltr">
<i>-"Ma ju ütlesin, et no presents this year."</i></div>
<div dir="ltr">
<i>-"ABC kinkekaart äkki...?"</i><br />
<i>-"Ei, sa ei saa aru. Mulle meeldivad just need saapad, just sellistena nagu need on."</i></div>
<div>
<br /></div>
Umbes samal ajal, kui meie salongist Ministeeriumisse startisime, jõudis Marca sinna juba kohale. Seekord siis kõigest tema silme läbi:<br />
<br />
<span style="background-color: #f3f3f3;"><span style="color: #351c75;"><b><span style="color: #38761d;"><a href="https://marcamaa.blogspot.com/2020/02/21-tundi-tanksaabastes.html"><span style="color: #990000;"> 21-tundi-tanksaabastes</span></a></span></b></span></span>Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-30841960279606542702019-03-27T09:33:00.000+02:002020-03-01T21:22:14.927+02:00<div class="jb_0 X_6MGW N_6Fd5" style="padding-bottom: 0px; padding-left: 24px; padding-right: 16px;">
<div id="yiv0078338766">
<div class="yiv0078338766ydp6b87280yahoo_quoted" id="yiv0078338766ydp6b87280yahoo_quoted_4471645316">
<div id="yiv0078338766ydp6b87280yiv9030605794">
<div class="yiv0078338766ydp6b87280yiv9030605794ydpea188f20yahoo_quoted" id="yiv0078338766ydp6b87280yiv9030605794ydpea188f20yahoo_quoted_4511849182">
<div id="yiv0078338766ydp6b87280yiv9030605794ydpea188f20yiv9149585984">
<div class="yiv0078338766ydp6b87280yiv9030605794ydpea188f20yiv9149585984yahoo-style-wrap">
<div class="yiv0078338766ydp6b87280yiv9030605794yqt8282632424" id="yiv0078338766ydp6b87280yiv9030605794yqtfd16618" style="color: #26282a;">
<div>
<br />
<h4>
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"> Aborditeemal</span></span></h4>
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">
Sattusin suhtlusvõrgustikus Facebook lugema ühte teemaarendust/vaidlust, mis rääkis abortidest. Aegade ja ühiskonda köitvate teemade möödumist silmas pidades lisan siia selgituse, et kõik sai alguse sellest, kui EKRE esindaja kusagil kellelegi (no näed, täpselt ei teagi, kuidas see täpselt lahti rullus) ütles, et abordi tegemine on mõrv ja midagi korralikult krõbedat ka naistearstide kohta, kes aborte läbi viivad. Pärast seda internet kihab. </span></span><br />
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div>
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;">Threadis, mida mina lugesin, ütles üks meessoost arst, et tal on kahju nendest, kes abortidega kuidagi seotud on. Vastaspool põrutas selle peale, et "ära patroniseeri!" Järgnes vaidlus teemal kellel on õigus öelda, et tal on kahju. Lugesin ja mõtlesin, et m</span><span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;">iks patroniseeriv? Mulle näiteks päriselt ka teeb haiget, kui mõtlen sõbrannade peale, kes on aborti teinud. Kõigist osapooltest on kahju. Ja mitte lihtsalt kahju vaid heartbreakingly kahju. </span></span></div>
<div>
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br clear="none" /></span></span></div>
<div>
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Võibolla elu natuke muudab inimest. Kunagi viisteist, ehk isegi kümme aastat tagasi oleksin ise samamoodi valjuhäälselt abortide eest seisnud. Mind pani vastupidises suunas mõtlema Solarise keskuses külastatud näitus (vist oli inimkehade-teemaline), kus muuhulgas eksponeeriti klaaspurkide sees erinevates arenguastmetes looteid. Kui õigesti mäletan, oli juures selgitav silt, et need eksponaadid on saadud annetustena autoavariides hukkunud rasedate naiste "käest" ehk ju siis nende omaste loal. Olin ise sinnamaani mõtelnud sündimata lastest ilmselt samamoodi nagu paljud abordi pooldajad - noh et mida varasem staadium, seda mõttetum värk ja võib ära kaotada küll. Tollel Solarise keskuse näitusel nägin esimest korda elus reaalses suuruses reaalseid looteid. Mind hämmastas väga, et juba sellel lootel, kes polnud veel jõudnud sinna Eestis seadusega abordiks lubatud vanusepiirini, oli vastündinud imikuga vähe erinevusi. Kui neid üldse oli. Minu tavainimese pilgule ei olnud, aga mõni meedikuharidusega inimene midagi kindlasti oskaks välja tuua. Võibolla väliselt ei olegi ja hoopis siseelundid lihtsalt arenemisjärgus?
Mida ma nägin, jättis minusse suure jälje ja muutis ilmselt sekunditega suurt osa minu olemusest. Mõtlesin seal nende purkide ees seistes omaette, et jeesus küll... need on ju täitsa "päris"...</span></span></div>
<div>
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br clear="none" /></span></span></div>
<div>
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Hiljaaegu sain ise lapse. Mitte et mul oleks see plaanis olnud. Aga sain. Inimesega, keda tundsin vähe aega ja kellega ma ei soovinud hakata koos elama ega elu jagama. Well, enam me ei elagi koos. See osa sellest loost on see nõme osa.</span></span></div>
<div>
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br clear="none" /></span></span></div>
<div>
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">AGA mul on maailma ägedaim laps. Imeline väike naerukajakas, juba pisikesena suure empaatiavõimega, terane, tark ja tubli. Ta on mu lemmikinimene terves maailmas isegi, kui ta kaks korda nädalas jonnib. Jälgides tema käitumist, liigutusi, maneere raseduse aegsetel ultraheliuuringutel ning sealt edasi koheselt peale sündi, kuu peale sündi, ning kaks-kolm aastat hiljem, on selgelt näha iseloomujooned, karakter, teistest lastest erinevad korduvad käitumismallid. Väita, et tegemist polnud ja pole isiksusega, oleks kohatu ja naeruväärne.</span></span></div>
<div>
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br clear="none" /></span></span></div>
<div>
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Minu jaoks tollal selles ootamatus, keerulises ja alguses isegi ebameeldivas situatsioonis, kui avastasin end lapseootel olevat, polnud abort kunagi isegi variant. Natuke põhjusel, et minu ema sünnitas minu, kui ta oli 16-aastane <i>and I turned out pretty alright, </i>niiet mul oli juba olemas mingi aimdus sellest, mis sellisest ootamatust lapsest saada võiks. Ja natuke põhjusel, et mul iseenesest ei olnud tollel hetkel midagi laste saamise vastu, kuigi kunagi väga noorena olin arvamusel, et lapsed on tüütud, tatised, mustad, võehh.</span></span></div>
<div>
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br clear="none" /></span></span></div>
<div>
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;">Igatahes, millalgi rase olemise ajal, kui otsisin internetist infot rase olemise, sünnitamise, imikuhoolduse jms kohta (ega väga ei tea tegelikult nendest asjadest, see hoopis teine, lai maailm ja au naistele, kes sellest kõike teavad ja igapäevaselt orienteeruvad), koperdasin ka abordist pajatavatele materjalidele. Sain selle temaatikaga seoses oma elu kolmanda suure šoki. Vaatasin neid videoid, lugesin artikleid, vahtisin jahmunult fotosid, mis kõnelesid sellest, et kuidas täpsemalt see abort siis aset leiab. Mida lootega täpselt tehakse. Kuidas loode sellele reageerib. Milline on seejärel aborti läbiviiva arsti "vastureaktsioon". Mis saab siis, kui loode eest ära puikleb ja ei lase end abortida. Variante oli palju, muuhulgas loote jäsemete ja pea eemaldamine, loote lämmatamine, loote hävitamine vedelikega, mis funktsioneerivad nagu hape vms. See kõik oli nii õudne ja vastik, et ma ei saanud aru, kas ma tahan nutta või oksendada. Mõtlesin arusaamatuses, et KUIDAS sellist asja ometi lubatakse? Et need videod ja artiklid peavad ju ometi olema <i>fake</i>, sest ei saa olla, et tänapäevases maailmas, kus inimesed on saavutanud sellise arengutaseme, tapetakse niimoodi inimesi. Väikeseid, süütuid, kaitsetuid inimesi. Mõtteid ja küsimusi oli palju. Vastuseid pole saanud, pole küsinudki kellegi käest. Nii halb on olla iga kord, kui sellele mõtlen. </span></span><br />
<div>
</div>
</div>
<div>
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br clear="none" /></span></span></div>
<div>
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Meie tänases ühiskonnas on palju võikaid asju ja olukordi, mille toimumisele olen väga vastu, aga saan aru, kui ja miks paljud inimesed, enamus ühiskonnast, ei ole. Näiteks liha tarbimise piiramise mõttetuks plämaks pidamine, farmide lihaloomade paremate elutingimuste ebavajalikuks pidamine, jne. Nii ootamatu, kui see minu jaoks pole, on ka minu lähedaste sõprade hulgas inimesi, kes ütlevad, et "ah lehm piinleb või? so what?"</span></span></div>
<div>
<span style="background-color: #f2f3f5; color: #1c1e21; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br clear="none" /></span></span></div>
<div>
<span style="color: #1c1e21; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="background-color: #f2f3f5; white-space: pre-wrap;">Ja mitte et ma arvaksin, et lehma elu on väärtusetum kui inimese oma, aga ilmselt siis suurema osa ühiskonna jaoks on ju? Inimene on oluline, inimene peab kolm korda päevas saama liha süüa. Ja abordid selle valguses on okei? </span></span></div>
<div>
<span style="color: #1c1e21; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="background-color: #f2f3f5; white-space: pre-wrap;">See, mida nende loodetega tehti, oh jumal. See on täpselt sama julm või isegi mitu korda julmem, kui misiganes, mida olen kuulnud farmiloomadega tehtavat. Teemale lisab süngust asjaolu, et kui tapamajade teema puhul saab ehk mingil juhul toetuda õigustustele, et parasjagu tapetavad loomad (enamasti) valu ei tunne, vaid ainult äärmuslikku stressi, hirmu ja ebameeldivust, siis kui ma õigesti aru sain, tunneb loode mingist etapist alates valu küll ja kuidas veel. Ei mäleta artiklitest, et oleks kusagil mainitud aborditavatele loodetele (mis imelik sõna, need on ju lapsed, okei?) valutustamise eesmärgil tehtavaid elektrišokke või valuvaigistavaid süste või... </span></span></div>
<div>
<span style="color: #1c1e21; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="background-color: #f2f3f5; white-space: pre-wrap;"><br clear="none" /></span></span></div>
<div>
<span style="color: #1c1e21; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="background-color: #f2f3f5; white-space: pre-wrap;">Enamus inimesi tolereerib ja õigustab aborte (jep, mitte neid krim kuritegude, õnnetuste või haigustega seotuid - nende osas oleme vast kõik ühel meelel) tõenäoliselt ainult sel põhjusel, et nad ei ole aborti ise kunagi näinud selle vaatenurga alt, kust näevad arstid, ei ole selle kohta lugenud, ei ole näinud videoid. On vaid mingi abstraktne sõna "abort", mille all ilmselt eeldatakse midagi palju lihtsamakoelisemat ja humaansemat kui see, millega tegelikult tegemist on. </span></span></div>
<div>
<span style="color: #1c1e21; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="background-color: #f2f3f5; white-space: pre-wrap;"><br clear="none" /></span></span></div>
<div>
<span style="color: #1c1e21; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="background-color: #f2f3f5; white-space: pre-wrap;">Ei saa aru ka arstidest. Tõesti ei saa. Nemad ju teavad. Kuidas saab sellist olukorda tolereerida? Kuidas on võimalik jääda samaks inimeseks peale abordi läbiviimist? Ei taha kuulda seda juttu, et "pere on vaja toita, jne" ja et ei ole võimalik loobuda tööst, mis pole eetiliselt vastuvõetav. Sest selline asi ei saa mitte kuidagi, mitte üheski maailmas, olla eetiliselt vastuvõetav, kui sul on olemas vastav informatsioon.</span></span></div>
<div>
<span style="color: #1c1e21; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="background-color: #f2f3f5; white-space: pre-wrap;"><br clear="none" /></span></span></div>
<div>
<span style="color: #1c1e21; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="background-color: #f2f3f5; white-space: pre-wrap;"></span></span><br />
<div>
<span style="color: #1c1e21; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="background-color: #f2f3f5; white-space: pre-wrap;"><span style="color: black;">Tulles tagasi alguse juurde... täna, kolmeaastase lapse emana, mõtlen ma õudusega sellele, et kui see ootamatu rasedus oleks minu ellu saabunud ehk viisteist aastat varem - kas mul oleks täna laps? Või oleksin ma teinud aborti ja mõtelnud endast täna hoopis kui mõrvarist? </span></span></span></div>
<div>
<span style="color: #1c1e21; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><span style="background-color: #f2f3f5; white-space: pre-wrap;"><span style="color: black;">Samasuguse õudusega mõtlen oma sõbrannadele, kes on kunagi ammu aborti teinud ja samapalju kui ma loodan, et just nemad on need, kellest siinne postitus mööda vuhiseb, loodan ka, et neil ei ole selle koormaga väga raske. Sest ka neil on täna lapsed, mõnel isegi mitu ja ma ei usu, et nad ei mõtle oma lapsi jälgides vahel, et...</span></span></span><br />
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Abortide pooldajad, nii vihased kui mittevihased, toovad muuhulgas esile aborti soovivate naiste meeleheite problemaatilises olukorras viibides. Mõistan seda, olen ise kogenud. Aga keegi ei maini samade naiste meeleheidet tulevikus, kui kas mehhaaniline või medikamentoosne abort peaks olema aset leidnud ning naisterahva väärtushinnangud muutunud. Vat see on karm. </span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span>
<span style="background-color: white; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Loodan väga, et see teema ei vaju vähemalt Eesti ühiskonnas enam unustuse hõlma. Ja et meie nutikad, targad ja arukad korraldavad lisaks e-riigile midagi helget, kõikidele osapooltele vastuvõetavat. Kas meie, eestlased, ei võiks ka selles asjas olla esimesed?</span></div>
</div>
</div>
</div>
</div>
</div>
</div>
</div>
</div>
</div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-22230674869681280882018-01-23T17:23:00.003+02:002018-03-25T23:42:36.394+03:00<div style="background-color: white;">
<div style="font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
<br /></div>
<span style="font-family: "times new roman" , "new york" , "times" , serif;"><span style="color: #660000; font-size: 13px;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=FrLDtWKUYes" rel="nofollow" target="_blank">https://www.youtube.com/watch?v=FrLDtWKUYes</a></span></span><br />
<div style="font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
<br /></div>
<div style="font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
Sattusin paar aastat tagasi selle loo peale ja kui lugu ise oli kurb, siis kommentaarid sealt alt sõid südame seest. Lugesin ja lugesin neid, ei jäänud silma ühtegi, mis oleks öelnud, et "elan lastekodus, äge on, olen rahul". Nad kõik tahavad koju, tahavad omale "päris oma" vanemaid.<br />
Sõbranna, kes töötab SOS Lastekülas, rääkis, kuidas see töö on vahel uskumatult kole ja julm. Kuidas neile toodi sinna üks beebi, kellele vanemad olid süstinud viina, et ta ei nutaks. See beebi ei jäänud kahjuks ellu. Aga kui oleks jäänud? Mis tunne on elada teadmisega, et sinu vanemad hoolisid sinust täpselt niipalju, et süstisid sind imikuna alkoholiga. Ma ei ütle, et tänaval lapsevankri kõrval suitsetavad noorukid näiteks mind samasugusesse tigedusemaigulisse ahastusse ei vii, aga viina süstivad vanemad, see on ikka tase. Õnneks sellist tüüpi vanemad vist enamasti oma alkoholi lapse peale ei "raiska".</div>
</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
Kui adopteerimise teemal koolis õpetajate toas arutlema hakkasin, lausus üks minuealistest õpetajannadest: "Võibolla ma kunagi oleksin ka lapsendanud, aga nüüd, kui mul on enda lapsed, siis ma ei kujuta ette, et suudaksin võõraid lapsi samamoodi armastada."<br />
<br />
Selles lauses peitubki ilmselt võrrandi nõrk lüli, mille pärast nii mõnedki, kes tegelikult ehk võiksid ja tahaksid, ei lapsenda kunagi kedagi. Sest nad kardavad. Iseenesest on kartmine ju inimlik.<br />
Mugavus samamoodi. Kui palju kordi olen sõprade-sugulastega adopteerimise teemadel vesteldes kuulnud, et jah, ka nemad tahaksid ühel päeval pakkuda kellelegi kodu ja tähelepanu. Ütlust täiendab peaaegu alati mõni tingimus. "...kui olen enda lapsed ära sünnitanud", "...kui raha järele jääb", jne. (Jään põnevusega ootele, et millal siis hakkab inimestel raha piisavalt üle jääma jne.)<br />Huvitav on see, et mitte keegi ei kahtle, kas tema üldse oleks hea lapsevanem või kas ta oskaks olla hea lapsevanem ka lapsendatule. Tean vaid ühte inimest, kes ise ütleb, et tema enda arvates lapsevanemaks ei sobigi. Iroonilisel kombel saaks minu arvates sellest inimesest kõige parem vanem ever. Natuke sellepärast, et ta ei mõtle lapsendamise ja laste peale enda seisukohast, vaatenurgast ja mugavusest lähtudes. Ja natuke niisama ka, isikuomaduste pärast. </div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
Tagasi tulles kolleegi vastuse juurde - ma ei ole kindel, kas lapsendamise aluseks ja tingimuseks peaks olema valmidus kedagi sunniviisiliselt armastada. Keegi ei garanteeri ka, et adopteeritud laps adopteerijat armastama hakkab. Mitte "vähe" või "palju" või "sama palju", vaid üleüldse. Äkki neil polegi omavahelist klappi, ei saagi kunagi olema...? Kas see on nii kohutav mõte? Paljud tavalised inimesed tavalistes peredes elavad ju igapäevaselt armastamata vähem või paljum. Miks peaks siis lapsendamise eelduseks olema kohustuslik armastus? Kas lihtsalt lapse jaoks olemas olemisest ei piisa? Et on piisavalt "normaalne" ja vaataks sealt edasi... Ega see mingi Hollywoodi film pole, kus kõik olulised asjad peavad 90 minuti jooksul ära juhtuma.</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
<br />
Ja veel - taas kord torkab silma asjaolu, et inimene mõtleb: "Mis siis, kui mina ei armasta?", mitte "Mida ma saaksin teha, et laps tunneks end armastatuna?" Sest armastus ei ole ainult see, mis on sinu sees. See on ka see, mis on sinu ümber.</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
Teisalt on ehk hea, kui inimestel on iseenda seisukohtadest ja emotsioonidest päevselge pilt - nii ei satu lapsendama inimesed, kes arvavad, et lapsendatavad tuleksid elama nende "enda" laste kõrvale.</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
Mõtteid ja seisukohti on tõesti palju-palju. </div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
Üks mu elu suurimaid üllatusmomente saabus kunagi aastaid tagasi reklaamiagentuuris töötades. Lõunasöögi ajal oli lapsendamine jutuks. Noorukesel näitsikul lauas minu kõrval oli minu lapsendamisplaanide peale öelda järgmist: "Kui vana sa oled? 29 jah? Issand, kui rumalat juttu sa ajad. Lapsed ei tule lastekodust, lapsed sünnivad armastusest."</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
Olin selle hetkeni oma elus alati arvanud, et kõik inimesed on ühisel seisukohal, et lapsendamine on hea asi. Et paljudel, jah, on poogen ja nad ei hooli sellest teemast, ent ka objektiivselt võetuna arvavad nad, et see on õilis ja tore ja kõikidele kasulik. Mulle tuli täieliku üllatusena, et on olemas veel ka sellist laadi seisukoht, mida just kuulsin. Ja et selle omanik arvab, et hoopis mina olen rumal.</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: 13px;">
Täna, kui ma seda postitust siin kirjutan, olen 35-aastane. Ja mul on laps. Enda sünnitatud, bioloogiliselt "oma". Ja ma ei tunne küll sellist emotsiooni, et äkki juhtuks nii, et kui ma lapsendaksin, siis ma ei armastaks seda uuemat last sama palju kui esimest. Just vastupidi. Mul on tunne, et see mu praegune käsilolev präänik on väga hea ja tubli õpetaja ja et kui tema kõrval oleks veel üks laps, siis oleks armastust valuutana kõigil rohkem käes, mitte ei jääks vähemaks või mõnel sootuks puudu. </div>
<div>
<br /></div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-38337711541619895702017-07-17T01:29:00.000+03:002018-01-23T17:10:27.886+02:00<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEix8lGyKIOs48SwvHgMzJBBGaaHbNlh4epYIQ5ckZ5RScWweZXN7OYqTR4Wa9y1qv4FS8EJXsa8fh_GFD2ERwGD390NrD22fctxii6PxxCvh1NUqhCIbzM5ZiMYBF_zPyZuyo417Q/s1600/17635166_1653817024644782_8219622751897561428_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="1536" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEix8lGyKIOs48SwvHgMzJBBGaaHbNlh4epYIQ5ckZ5RScWweZXN7OYqTR4Wa9y1qv4FS8EJXsa8fh_GFD2ERwGD390NrD22fctxii6PxxCvh1NUqhCIbzM5ZiMYBF_zPyZuyo417Q/s320/17635166_1653817024644782_8219622751897561428_o.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
Kunagi eelmises elus, nii kolm aastat tagasi, esitasin Facebooki sõpradele-tuttavatele üleskutse saata mind pimekohtingule. Olin vallaline, tahtsin teada, kuidas pimekohting töötaks ja muidugi funni ka nagu alati. Tulemus oli äärmiselt sümpaatne ja kuigi sellest kohtingust iseenesest midagi rohkemat ei tekkinud, meenutan seda väga positiivsete emotsioonidega.</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
Täna otsin deiti ühele oma parimatest sõpradest. Tema puhul loomulikult ma oleksin superhäpi, kui kiiremas korras ta pulma pääseksin (lihtsalt sest mulle meeldivad peod ja meeldib kooki süüa, no other reason), aga jään rahule ka sellega, kui saan teda vahetult enne kohtingut närvi ajada süvafilosoofilise aruteluga teemal "oleksid pidanud juuksuris käima ikka".</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
Milline noorhärra on Lauri?</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
Meeletult vaimukas ja leidliku huumoriga. Ta on üks kahest inimesest, kes on suutnud mind niimoodi naerma panna, et see ligineb juba hüsteeriale. Majanaabrid ilmselt arvasid, et ma olen hüään =D</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
Lauril on kuldne süda ja sellest saavad kohe aru nii loomad kui lapsed.</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
Kui Lauri külla tuleb, on kass tal naksti süles rullis. Honestly, ma pole näinud, et sellest kõutsist kellegi teise juuresolekul nõnda kiirelt kassikleepekas saaks.</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
Ka lahkunud notsul olid Lauri suhtes soojad tunded - mitte ühegi teise inimese ette pole see siga end niimoodi röötsakile visanud, et "davai, süga mind kõhu alt". Ja Lauri sügas ka. Ja tõi kinke. Ja käis notsikuga jalutamas alati, kui palusin ja kui tal vähegi võimalik oli. Ja aitas mul talle Saaremaa taluõue seamaja ehitada. See võttis meil ikka mitu päeva! Ja aitas ta Tallinnast Saaremaale tagasi viia, kui pidin sõbrakese magama panema, aitas kaevata haua, aitas proovida üle olla. Sest selline sõber ongi Lauri - alati olemas, kui teda vajad.</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
"Onu Lauri" on ka mu ühe-aastase prääniku lemmik(meessoost)inimene, kuigi ta teab väikestest lastest veel vähem kui mina. Olin ükspäev just tunnistajaks üliarmsale situatsioonile, kui pränku Laurile sülle ronis, ainiti silma vaatas ja siis käed ümber kaela lõi, et teha häääääääääääääääääääästi piiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiikk kalli. Siis sai Lauri veel "bäääi" ja varrukat silitati ka, seejärel asetas laps oma pea Lauri õlale ja tšillis niimoodi =D </div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
Ma pole näinud, et see laps oma isale näiteks sellist tähelepanu osutaks. Hell, isegi mina pole nii palju paisid ja kallusid koos saanud! </div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
Ja vastus ilmselgele küsimusele, mis seda kõike lugedes võib tekkida: jah, me Lauriga olemegi tõesti lihtsalt sõbrad, sest mina mäletan Laurit veel aegadest, kui ta oli hambaklambritega pubekas, kes patras pidevalt mingitest hävituslennukitest ja kopteritest, seega no can do, ja pealegi pole mina ühegi parameetri alusel Lauri maitse.</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
Teine ilmselge küsimus: miks sellel überägedal kutil juba ammu girlfriendi pole? Well, for several reasons: </div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
* teeb ülikooli kõrvalt tööd;</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
* käib korbi üritustel (kus naisi on muidugi murdu eks);</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
* loeb liiga palju.</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
Üldiselt oli mul sellest, et kui oma sõbraga kuhugi peole lähen, pean enne üksi kolm tiiru klubile peale tegema, kui mõni mees tantsule julgeb kutsuda, räme kopp ees juba siis, kui olin vallaline lasteta inimene. Nüüd, kui olen vallaline lapsega, on olukord hullem veel, sest ofkoors mõtlevad kõik, kes meid kolmekesi näevad, et "nägusa poisi oskas see Caroliina oma lapsele isaks valida". Ja kuna präänikväänik tal pidevalt suure naeratusega küljes ripub, siis... </div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
Ühesõnaga ilgelt lahe oleks, kui meiega alati mingi teine tšikk ka kaasas hängiks. Jääksid ära need kohmetult liginevad noormehed stiilis "kas pean su venna käest luba küsima, kui tahan sind tantsule paluda?" ja need laatadel vargsi jäätisetuutu tagant piidlevad tüübid, kes tõenäoliselt ei julgeks mulle läheneda nagunii, sest ma olen kurja näoga, aga noh, šansid on väiksemad veel, kui mul mingi tüüp kõrval kõnnib juba. </div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
Nagu näha, siis lapsevankrit ma ise takistuseks ei pea, mu meelest olen mina komplektis selle väikese kodanikuga hoopis tükk maad etem diil, aga Lauri näiteks nii ei arva. Tema ise lapsega naisi ei sebiks. Kohe kindlasti ei sebiks ta lapsega üle kolmekümneaastaseid nagu mina.</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
Aga mis Laurile sümpatiseerib?</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
Püstijalakomöödia, pitsa, laadad-festivalid, tänavatoit, üldse igasugu uued ja põnevad road, valge sportpesu (üks õige naine teeb palju sporti ja ka riietub vastavalt, mitte ei kanna mingeid pitsilisi õudusi onju), pitsa, kiir-rulluisutamine, jalgrattasõit, frisbee ja suht kõik muu sport, aga ikka ise tehtuna mitte telekast vaadatuna, pitsa, orientali kassid, kõik muud loomad, pitsa, teemapeod, anekdoodid, programmeerimine, pitsa.</div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<br /></div>
<div style="font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<span style="background-color: white;">Kui sa arvad, et mõni su sõbrants või suisa sina ise passiks Laurile hästi kohtingukaaslaseks, siis </span><a href="https://www.facebook.com/lauri.reilson"><b style="background-color: #b6d7a8;">https://www.facebook.com/lauri.reilson</b></a></div>
<div style="background-color: white; font-family: "times new roman", "new york", times, serif; font-size: small;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; margin: 0px;">
<span style="font-family: "times new roman" , "new york" , "times" , serif; font-size: x-small;">Garanteerin vastuse igale kirjale, muidu saab Lauri baklažaaniga piki kukalt! =D</span></div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-31305594825744278832015-10-26T20:06:00.000+02:002017-07-16T23:51:09.023+03:00Sümfoonilised tõrelused<div class="_209g _2vxa" data-block="true" data-offset-key="fffkb-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$fffkb" style="background-color: white; color: #373e4d; direction: ltr; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; position: relative; white-space: pre-wrap;">
<span data-offset-key="fffkb-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$fffkb.0:$fffkb-0-0">Käisime tädiga Estonias sümfooniakontserdil. Muidu oli kõik ilus ja tore, aga vaheajast ei saanud mina sotti. Läksime kohe baarisappa, sest minul oli jube joogijanu ja tädi tahtis oma kohustuslikku trühvlikompvekki. Kui olime 15 minutit seisnud, vilgutati tulesid. Aga pool järjekorda oli alles ees!</span></div>
<div class="_209g _2vxa" data-block="true" data-offset-key="9jgq4-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$9jgq4" style="background-color: white; color: #373e4d; direction: ltr; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; position: relative; white-space: pre-wrap;">
<span data-offset-key="9jgq4-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$9jgq4.0:$9jgq4-0-0">Seltskond meie taga arutas tõsimeeli, et huvitav, kui ka jõuaks nüüd letini ja jõuaks tellida ja jõuaks ära oodata, siis kas kohvi oleks lubatud saali kaasa võtta. Muidugi tundub see Estonias sobimatu - pidulik paik ikkagi - aga ilmselt oli neile kohv sama oluline kui mulle minu tapva januga misiganes külm jook. </span><br />
<span data-offset-key="9jgq4-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$9jgq4.0:$9jgq4-0-0"><br /></span></div>
<div class="_209g _2vxa" data-block="true" data-offset-key="fjisq-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$fjisq" style="background-color: white; color: #373e4d; direction: ltr; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; position: relative; white-space: pre-wrap;">
<span data-offset-key="fjisq-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$fjisq.0:$fjisq-0-0">Kui juba helisignaali anti, kaalusin mõttes varianti, et kas nüüd võtan kotist enda plastpudeli ja joon sealt (jällegi inetu eksole) või istun samasuguse januga veel tund aega. Mõtlesin, et siis lähen juba parem üle tee Subwaysse ja istun seal. Mulle ei meeldi üldse janus ega näljas olla. </span></div>
<div class="_209g _2vxa" data-block="true" data-offset-key="2312g-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$2312g" style="background-color: white; color: #373e4d; direction: ltr; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; position: relative; white-space: pre-wrap;">
<span data-offset-key="2312g-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$2312g.0:$2312g-0-0"><br data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$2312g.0:$2312g-0-0.0" /></span></div>
<div class="_209g _2vxa" data-block="true" data-offset-key="a4feb-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$a4feb" style="background-color: white; color: #373e4d; direction: ltr; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; position: relative; white-space: pre-wrap;">
<span data-offset-key="a4feb-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$a4feb.0:$a4feb-0-0">Ilmselt küll hakkasid baariletigi taga olijad end kiiremini liigutama ja sain viimasel hetkel oma mahla, ent jõin seda saali poole kiirustades. Kõik kokku võrdus piisava närvipingega ja ebamugavusega.</span></div>
<div class="_209g _2vxa" data-block="true" data-offset-key="4fk1n-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$4fk1n" style="background-color: white; color: #373e4d; direction: ltr; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; position: relative; white-space: pre-wrap;">
<span data-offset-key="4fk1n-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$4fk1n.0:$4fk1n-0-0"><br data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$4fk1n.0:$4fk1n-0-0.0" /></span></div>
<div class="_209g _2vxa" data-block="true" data-offset-key="eoo8h-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$eoo8h" style="background-color: white; color: #373e4d; direction: ltr; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; position: relative; white-space: pre-wrap;">
<span data-offset-key="eoo8h-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$eoo8h.0:$eoo8h-0-0">Olles töötanud teeninduses, mõistan, miks ei ole mõistlik üheks vaheajaks püsti panna rohkem kui kahte baari rohkema kui nelja töötajaga, aga kas tänapäeval kuidagi muudmoodi ei saa? Vending machine äkki? Kui seda kuidagi modifitseerida, sobituks ka kontserdi keskkonda. No näiteks, et joogi või kompveki kättesaamiseks peab inimene püüdma kõrvalasuval klaveril esitada äsja kuuldud paladest mõnd viisijuppi või vastama interaktiivsel ekraanil viktoriini küsimustele vmt.</span></div>
<div class="_209g _2vxa" data-block="true" data-offset-key="bc7c0-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$bc7c0" style="background-color: white; color: #373e4d; direction: ltr; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; position: relative; white-space: pre-wrap;">
<span data-offset-key="bc7c0-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$bc7c0.0:$bc7c0-0-0"><br data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$bc7c0.0:$bc7c0-0-0.0" /></span></div>
<div class="_209g _2vxa" data-block="true" data-offset-key="4qtuv-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$4qtuv" style="background-color: white; color: #373e4d; direction: ltr; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; position: relative; white-space: pre-wrap;">
<span data-offset-key="4qtuv-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$4qtuv.0:$4qtuv-0-0">Ikka ju parem variant, kui see, et needki vähesed kuulajad järgmisel otsustaval momendil, kui on valida selle ja mõne muu koha vahel, kus ei pea kannatama, selle muu koha valivad ja Eesti muusikud veel vähem toetatud saavad. Või on see kõik ükskõik? Riik nagunii toetab? Kuulajate number ei loe?</span></div>
<div class="_209g _2vxa" data-block="true" data-offset-key="4qtuv-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$4qtuv" style="background-color: white; color: #373e4d; direction: ltr; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; position: relative; white-space: pre-wrap;">
<span data-offset-key="4qtuv-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$4qtuv.0:$4qtuv-0-0"><br /></span></div>
<div class="_209g _2vxa" data-block="true" data-offset-key="4qtuv-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$4qtuv" style="background-color: white; color: #373e4d; direction: ltr; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; position: relative; white-space: pre-wrap;">
<span data-offset-key="4qtuv-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$4qtuv.0:$4qtuv-0-0">Tuulasin veidi internetis ja tuleb välja, et on võimalik küll. Kui juba sellised masinad olemas on, siis ühe mahla ikka saaks ju?</span></div>
<div class="_209g _2vxa" data-block="true" data-offset-key="4qtuv-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$4qtuv" style="background-color: white; color: #373e4d; direction: ltr; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; position: relative; white-space: pre-wrap;">
<span data-offset-key="4qtuv-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$4qtuv.0:$4qtuv-0-0"><br /></span></div>
<div class="_209g _2vxa" data-block="true" data-offset-key="4qtuv-0-0" data-reactid=".e6.1.0.1.0.0.$editor0.0.0.$4qtuv" style="background-color: white; direction: ltr; position: relative;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen="" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/BJaIgAA5N8M/0.jpg" frameborder="0" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/BJaIgAA5N8M?feature=player_embedded" width="320"></iframe></div>
<br /></div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-65750771390982403222015-09-02T21:55:00.001+03:002015-09-02T22:03:25.689+03:00Say what?Kõndisin eile mööda ühte linna suurimat tänavat. J. Smuuli tänavat. Uudistasin lippaedasid, õunapuid, koeri, kasse, inimesi ja kõike muud. Tänavanimede silte samuti. Ühel hetkel tundus midagi nagu valesti olevat. Vaatasin uuesti ja seal ta oligi. Silt kirjaga "Smuuli 14". Muutusin hetkeks tigedaks vanamutiks ja sisisesin mõttes selle sildi poole nagu küüslauguga määritud puuristiga vastamisi seatud vampiir. Ega ma sinna pikalt vaatlema jäänud, et oh issand, mis inimesed küll sellises majas elavad. Selfisid ka ei teinud. Millest on muidugi väga kahju, sest tigeda vanamuti pool minust mõtles hiljem suisa pool tundi järjest, kas peaks ehk mingile inspektsioonile märku andma, et appi, eestlus on ohus. Selleks oleks ju tõendeid vaja olnud, aga tagasi samale tänavale kõndima väga ei viitsi minna, pigem siis ikka juba mõnele uuele. Ühesõnaga Smuuli 14, sa pääsesid praegu protesteerivate inimmasside hordidest!<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Aga mõte ketrab sel teemal siiani.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Tähelepanelik lugeja on kindlasti märganud, et "J" tähistab siinkohal ühe vägagi nägusa Eesti proosakirjaniku eesnime. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Materjalikulus ilmselt asi polnud, et Juhan, kelle nimest tänavasiltidel on saanud J, nüüd oma initsiaalistki sootuks ilma jäi, kuna nähtud silt oli teistest märksa laiemate mõõtmetega. Milles siis asi? Kas tõesti muunduvad isikute järgi pandud tänavanimed samamoodi nagu aastatega lõdvemaks (ja minu koolkonna jaoks kohati suisa vastuvõetamatuks) muutuvad õigekirja nõuded? (Vt. ka Georgia, Venezuela, tekkib... ma ei saa nendest vist eales üle.) Et kirjuta oma tänava nimi kuidas soovid, peaasi, et õhtul õigesse majja kotile jõuad?</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ei tea, mida Juhan ise sellest arvaks.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Nubludega eile kohustusliku õppekirjanduse teemadel arutledes - eriti selle üle, miks üldse peaks raamatuid lugema - jõudsime välja põhjuseni, et kui keegi ei loeks, siis kirjanikud oleksid ju kurvad (mulle täiega meeldib laste empaatiavõime, mis hüppab alati välja kõige ootamatumates kohtades).</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Aga mis on veel hullem sellest, kui keegi sind kunagi ei loe? See, et vahepeal loetakse ja tunnustatakse, nimetatakse tänavaidki sinu järgi ja siis... siis ühel päeval sind unustatakse, sest pealekasvanud põlvkond ei loe raamatuid, loeb hoopis raha. Internetti ka natuke. Ja sina oma kolmveerandsajandi vanuste teostega oled piisavalt (lähi)minevikus, et keegi sind maailma esimese asjana internetti sättima ei hakka. Ja nii ta läheb. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ühel hetkel nad tulevad ja ütlevad, et sa ei ole Juhan Smuul, ka mitte Johannes Schmuul, vaid lihtsalt Smuuli. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Jou, Smuul, kuidas hängib?<br />
<br />
<br />
<br /></div>
<div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi26UGgevHSsK76AYWjTwCumKivYeSMkYCo6q_j3YON9Ej4uqWkn2nm8IQY0s3ezMeLqllWSOArLOZ12ZZoJ2oCQHc4ksWnTCH43yyR-QMMJOUBfzW6am0XPFkNZuZX6MuT4bQFIQ/s1600/Juhan+Smuul.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi26UGgevHSsK76AYWjTwCumKivYeSMkYCo6q_j3YON9Ej4uqWkn2nm8IQY0s3ezMeLqllWSOArLOZ12ZZoJ2oCQHc4ksWnTCH43yyR-QMMJOUBfzW6am0XPFkNZuZX6MuT4bQFIQ/s320/Juhan+Smuul.JPG" width="222" /></a></div>
<br />
<br /></div>
<div>
<br /></div>
</div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-51174127942628500352015-05-06T00:23:00.001+03:002015-05-11T03:24:44.802+03:00Nädalavahetuse memuaarid<div class="MsoNormal">
<div class="MsoNormal">
<div class="MsoNormal" style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.1999998092651px; line-height: 18.4799995422363px;">
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Kui inimesel on ainult üks vaba nädalavahetus kuus ja inimene armastab
tantsimist ja inimesi ja inimesi ja inimesi ja melu ja salapära ja öid ja asju,
ja kokkusattumusi ja jumalikke juhuseid ja kõike kõike muud, siis inimene peab
seda kõike kõike kõike ka sellel ühel nädalavahetusel saama.</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 10pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Kuna ma jumaldan tsitaate, aga eelkõige just oma sõprade ja nö. tavaliste,
mitte kuulsate inimeste omi, siis sel korral tuleb emotsioonide virrvarr, üle-,
läbi- ja vaheltelamised silmapaistvaimate tsitaatidena.</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 10pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Ütlejate nimesid ärme juurde pane.</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 10pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Uued ja vanad sõbrad ja tuttavad.</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 10pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">-„Ma tean sind küll. Sa EI suitseta, aga sa blufid. Praegu sa näiteks blufid selle suitsetamise osas. Sa raudselt suitsetad. Küsimus on lihtsalt selles, mida.”</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 10pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">-„Nüüd on see moment, kus uksed pannakse kinni. Kes on sees, on sees, kes
on väljas, on väljas. Sees läheb pidu edasi.”</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 10pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">-„Jah, tema tegigi need koksid. Rebelle ise vaatab, millise põrgu ta sulle
saadab.”</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 10pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">-„</span><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; color: #141823; font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Sööma, kinno, linna, sinukale, minukale, Lätti.</span><span style="color: #141823; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-fareast-language: ET;"> </span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Sinuga kuhu iganes!”</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 10pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">-„Kui sind poleks olnud, poleks ka mind täna siin. Ma mõtlen üldse. Aga
jätame selle jutu ja ärme sellest enam kunagi räägi.”</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 10pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">-„Raul tahtis sünnipäevaks torti ja 35 000 eurot. No ma kinkisin talle
tordi ja 35 000 eurot. Tort on, näe, seal ääre peal.”</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 10pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">-„Ma just vaatasin enne su profiilipilti. See oli lihtsalt
niiiiiiiii......!!!!! Minu jaoks jääd sa igaveseks selliseks, ükskõik millise
soengu sa järgmisena lõikad.”</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 10pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">-„Tänapäeva lastel ei ole sõpru </span><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; color: #141823; font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">ja üritustele minnakse
just sinna kus meeldib. Mitte sõprusest.</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">”</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 10pt;"><o:p></o:p></span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br /></span>
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 16px; line-height: 18.4799995422363px;">-„Mul on jahimehe paberid täiesti olemas ja ma käin jahil ka. Aga ma ei jahi seal loomi vaid nende fotosid - mul on fotokas kaasas, ma hoopis pildistan neid. Ei saa aru, kuidas on võimalik looma tulistada.”</span></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 13.85pt; margin-bottom: 0.0001pt;">
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Well ja kuna tänapäeval on pic or it didn`t happen, siis here is a photo
from one of those incredible nights.</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 10pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
</div>
</div>
</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggNXr3axv_35nGKJz1AfzDsM7jaceXGkPXA-zj1F8QY71b9Tuir735kWda2xuJqYI0q9OuTVnJeqlf8LdXJCx6o8FMC-5TxpwwxQGS9JBt-NsT4HxDaDyYAYbBWZFzWW3ixmhgrg/s1600/IMG017.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggNXr3axv_35nGKJz1AfzDsM7jaceXGkPXA-zj1F8QY71b9Tuir735kWda2xuJqYI0q9OuTVnJeqlf8LdXJCx6o8FMC-5TxpwwxQGS9JBt-NsT4HxDaDyYAYbBWZFzWW3ixmhgrg/s1600/IMG017.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-591486866092149352014-10-25T20:25:00.002+03:002019-01-10T18:11:10.618+02:00Eile tööjuures sain ootamatu ja äärmiselt meeldiva kogemuse osaliseks. Mitte et neid hetki ja kogemusi nagunii iga kord aset ei leiaks - seal ongi valdavalt ootamatud ja äärmiselt meeldivad inimesed, just the way I like it - aga see konkreetne seik läheb lahtrisse "asjad, mida ma ise never ei suudaks".<br />
<br />
Üks uus noormees pani mind manga vormi! Ja see kõik juhtus niimoodi matter-of-fact stiilis.<br />
<br />
Ümberringi käis sagimine, inimesed kõndisid edasi-tagasi, tegid tööd. Aga Carl lihtsalt seisis seal, vaatas mind, kuigi tegelikult oleks vaadanud justkui kuhugi kaugusse, toetas paberit prügikastile, ja lihtsalt joonistas. Mina, kes ma joonistan nagu kolmeaastane, keeleots suust väljas ja higipiisk otsaees, olin võlutud juba ainuüksi sellest, kuidas viltpliiats mööda paberit lendas. Ja tulemusest, mis valmis ilma igasuguse vaeva ja ponnistuseta...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrONXBtRcgLwZHNGfyYchPHhGG509sWH0lYba8BBm1lW2jngPoB-g8M0zDq6_EqbzJOZHthq-Eq_zWf9UHqV5aJV8PoyKam-E7b6K98x1poQGDNcLne0mNS2apaUtu1z1J5FhJoA/s1600/DSCF5933.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrONXBtRcgLwZHNGfyYchPHhGG509sWH0lYba8BBm1lW2jngPoB-g8M0zDq6_EqbzJOZHthq-Eq_zWf9UHqV5aJV8PoyKam-E7b6K98x1poQGDNcLne0mNS2apaUtu1z1J5FhJoA/s1600/DSCF5933.JPG" width="240" /></a></div>
<br />
<br />
Mind ei ole kunagi joonistatud. On fotografeeritud, filmitud, kirjutatud, vektordatud. Aga see oli midagi uut. Vahva oli võrrelda. Iseenda näojooni tead ju kõige paremini.<br />
Ja ühe uskumatult laheda foto minust koos kolleegiga tegi ta ka, sealsamas prügikasti kõrval. Must love multitalents!<br />
<br />
Kodus hiljem selle kõige ja üldse viimase kuu üle järele mõeldes jõudsin tõdemuseni. So it seems that I have been incredibly happy under the most random circumstances. Ja palju muid emotsioone veel. Uute asjade ja emotsioonide avastamise<i> </i>fännina olen mõistagi sajaga rahul. Palju uusi inimesi, hästi palju uusi olukordi. Doing stuff for the first time ever. Arened siia- ja sinnapoole, otse üles ja diagonaalis. Mida on siin mitte laikida.<br />
<br />
Need hetked riiulite vahel tahvli ees prügikasti kõrval on teinud mind õnnelikuks. Kes oleks arvanud, et üks prügikast võib sedavõrd palju õnne toota =)<br />
<br />
And here is a peacock.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHnrmAjGeZdJiTr3_mPSuZqLFfK2zcf_FSdfrjkkJSiaiWdr7QxtuDsePXrWm3-_ucAIhOLGGpyXkJOE-XJuG5NUcDWikNPkxbeLcCEoL5d2P_ghsy1KIUMLurHWC9Z0tdNkUqNg/s1600/DSCF5946.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHnrmAjGeZdJiTr3_mPSuZqLFfK2zcf_FSdfrjkkJSiaiWdr7QxtuDsePXrWm3-_ucAIhOLGGpyXkJOE-XJuG5NUcDWikNPkxbeLcCEoL5d2P_ghsy1KIUMLurHWC9Z0tdNkUqNg/s1600/DSCF5946.JPG" width="320" /></a></div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-56446303509988960962014-10-18T07:54:00.003+03:002014-10-18T18:09:09.208+03:00Baaridaami töö juures on segane ainult see, et täpselt pole võimalik mõõta, kes keda rohkem armastab - kas mina oma kliente või nemad mind.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEio9jdFwkHn4r1bgPr1lYrvdHXZfN4Mn-SbBLCe_heEAGU5-uF0CtAXtzEasZgKc2EG-Ut5-_9Ale-X2EXN0nsofFwHFKE30QQxWgiPlTXZtjBEkyj76VV1gvDtzCHBwoF492kOtw/s1600/2003-01-01+00.02.21.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEio9jdFwkHn4r1bgPr1lYrvdHXZfN4Mn-SbBLCe_heEAGU5-uF0CtAXtzEasZgKc2EG-Ut5-_9Ale-X2EXN0nsofFwHFKE30QQxWgiPlTXZtjBEkyj76VV1gvDtzCHBwoF492kOtw/s1600/2003-01-01+00.02.21.jpg" height="240" width="320" /></a></div>
<br />
Iga kord, kui jälle "mööda baare hulgun", nagu kolleeg logistikakompaniist väga tabavalt ütles, tunnen, et olen selle ameti jaoks nagu <i>natural born</i>. Noh et isikuomadused ja oskused ja nii edasi ja nii tagasi. Selliseid ameteid on mõistagi veel, teised kolm nõuavad lihtsalt tiba rohkem harjutamist. See on ääretult hea tunne, kui midagi tuleb pingutamata hästi välja.<br />
<br />
Üks mure on mul aga ka ja see mure ei lähe ära. <br />
Baarileti taga näeb ja kohtab igasugu rahvast. Valdav enamus nendest, kes seal töötab, ei taha seda tööd üldse teha. Neile ei meeldi ei töö, koht ega ka inimesed, keda teenindada tuleb. Ja ma ei saa sellest aru. Mulle tundub see nii spetsiifiline töö, eriti veel öösiti, et ma tõesti ei suudaks end sundida seda tegema, kui korrakski tunduks, et ei passi. Umbes nagu Exceli tabelitega, eks. Sa kas armastad neid või vaevalt talud või midagi vahepealset. Igatahes omab inimene ettekujutust, kuskohas ta seal jumaldamise skaalal Exceli suhtes paikneb. Tööde ja ametitega peaks ju samamoodi olema. Et kui sulle reaalselt käib baaridaami töö rämedalt pinda, sest mingi võõras rahvas käib koguaeg läbi, siis sa kas püüad kuhugi kontorisse personalispetsialistiks migreeruda või kui sulle juhuslikult üldse inimesed ei meeldi, otsid mingi sellise töö, mis hõlmab peaasjalikult kaste või mööblit. <br />
<br />
Aga nemad, need igipõliselt klienditeenindajateks määratud seal baarides, näed, sunnivad end tööl käima ja siis uurivad-puurivad mind, et "issand, miks sa siin oled, kui sul kraadid käes ja võiksid minna kuhu iganes...?" Ja ega mul midagi ülearu mõistlikku polegi selle peale kunagi kosta. Iga kord natuke nagu tundub ka, et peaks end välja vabandama. Et mis on minu <i>excuse</i>? Miks ma soovin pidada ametit, mis on meie ühiskonnas suuresti põlu all lihtsalt seetõttu, et kuulub koondnimetuse "klienditeenindaja" alla? Kui sa oled klienditeenindaja, siis sa oled raudselt kas üliõpilane, kes lihtsalt ei saa ajanappusel muud ametit omada või siis on lihtsalt liiga saamatu või rumal, et kuhugi "edasi" pürgida. "Klienditeenindaja" on justkui on see vaheetapp kusagil Rimi grillkana leti ja "päris" elu vahel. Ja mulle käib see suhtumine ilgelt närvidele.<br />
<br />
Kui ma jälgin parimaid klienditeenindajaid, keda tean, ja kõrvutan neid mõttes kõikide teiste inimestega, siis on ilmselge, et klienditeenindajaks mittesündinut võid sa tsirkusekoolitada piitsa või präänikuga, parimatega samaväärset tööd ei tee ta nevereverever.<br />
<br />
On hästi vahva, et meil on klienditeeninduse kuu märts, mille lõpuks kõik klienditeenindajad on naeratamisest krampis nagu Venetsueela ümberlõigutud missid. Ja on tore, et Maximas saab valida tervelt kolme erineva nupu vahel, kuhu vajutada, kuigi mina oma detailideni laskuva täpsusega tahaksin näha ka valikuvariante "pigem hea", "pigem halb", "täiesti kohutav" ja "pange ennast põlema". Aga tegelikult on see ju probleemi lahendamine valest otsast. Ei saa võtta tööle inimest, kes ei taha seda tööd teha ja siis ahistada teda mingite nupuvajutamise süsteemide, kliendi tagasiside võistluste ja muu jamaga. Ma olen reaalselt näinud sisekorraeeskirju, kuhu on baaridaami ameti puhul üksipulgi reastatud, mida ta tohib ja mida ei peaks mingil juhul tegema. Sest muidu ju töötaja ei tea, ei või olla kindel, eks, kas tal on lubatud kliendiga plärtsuda või mitte. Need nõudmised seal listides on üpris loomulikud... unless see töö lihtsalt by default ei sobi sulle. Ja siis ei ole tegelikult nendest listidest ka väga kasu. Selline suletud ring.<br />
<br />
Nagu ma nii mõneski jutuajamises juba veendunult korrutanud olen - viibin seisukohal, et töösuhetega on nagu muudegi suhetega: kui sulle tundub, et see sakib sajaga ja sa veedad kolmveerandi oma päevast nuputades välja viise, kuidas saaks sellest eemale, siis ilmselt ongi üpris hea lahendus õppida lahkumisavaldust kirjutama.<br />
<br />
Ja kui kõik inimesed tõuseksid viivuks oma (töö)suhete laudade tagant püsti, vaataksid korraks vasemale ja korraks paremale ning seejärel vahetaksid kohti vastavalt sisetundele ja südametunnistusele, oleks maailm sel momendil, kui kõik jälle maha istuvad, märksa parem paik.<br />
<br />
Muidugi on see utoopia, sest peamiseks motivaatoriks on inimeselooma puhul hirm. Päris ta julgebki avalikult paremale-vasemale vaadata. Ta ei tõuse püstigi. Mõni ei tõuse terve elu püsti. Aga nii julge on ikka, et klienditeenindaja suunas näpuga näidata.<br />
<br />
Noh, cheers!Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-72033155247676764072014-09-29T01:16:00.002+03:002019-01-10T18:40:06.846+02:00<div class="MsoNormal">
Nagu alati, olen ma seisukohal, et elus tuleb kõik ära
proovida. Pimekohtingul ma sõbrapäeval juba käisin ja kuna mul endiselt, või
noh, uuesti... võinoh... peikut njeetu onju, otsustasin kaasa minna ühe asjaga,
mida seni samuti vaid ameerika filmidest ja tõsieluseriaalidest näinud. Kiirkohtingud.
Yes, I know. Juba mõtlen muigega ette, kuidas ma kohtan seal ühe õhtu jooksul
nii oma eksi kui mõne teise eksi eksnaist kui mõnda kunagist õpetajat näiteks.
Paar koolikaaslast kindlasti mahuvad valimisse ja mõned kolleegid erinevatest
kohtadest ka. Sest Eesti on ju siiski tibatilluke. Läks aga nii, et pimekohtingule
organiseeris mu kunagine kursakaaslane meeldiva noormehe, kellega meil olid
küll mõned ühised Facebooki tuttavad, ent samasse seltskonda polnud kunagi
sattunud. <br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpVBvh2h1-RiXUrok_PCUfeBobIBAXjEOfCGeOEhvztX5q3JspLCCimh0nZe9BEcdnJOrYXmC_dnW104QnFdl5BA0BB34TBeRnuVInPoS1DnwtAA6Z4XUMHjkfys9rxvdA4Ew2UQ/s1600/speed+dating.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpVBvh2h1-RiXUrok_PCUfeBobIBAXjEOfCGeOEhvztX5q3JspLCCimh0nZe9BEcdnJOrYXmC_dnW104QnFdl5BA0BB34TBeRnuVInPoS1DnwtAA6Z4XUMHjkfys9rxvdA4Ew2UQ/s1600/speed+dating.jpg" width="228" /></a></div>
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Üldiselt on küll nii, et kuna ma siin viimasel ajal olen
töötanud 1,5 kohaga, pole jäänud loomade kõrvalt aega eriti ka magamiseks,
sestap peaksin ma boyfriendi omamise soovi korral hankima mingi sellise
eksemplari, kes käib minuga näiteks samas kohas tööl ja kõikides samades trennides
ka (okei, seda oli praegu veits imelik öelda, sest ega ma pole sellise
graafikuga eriti trennigi jõudnud). Siis oleks nagu mingi reaalne šanss, et ei
tõuseks tüli teemal „sul ei ole minu jaoks kunagi aega” või „me näeme nii
harva, ma ei saa üldse aru, kes ma sinu jaoks olen”. Ajalugu on näidanud, et
mehed võivad sellistel teemadel jalgu trampida küll. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Seega kui tollest kiirdeitimise asutusest mulle täitmiseks ankeet saadeti, oleksin ma esimese hooga tahtnud vastata, et
„ainult kahte lahtrit ongi vaja – kus töötab ja kus trenni teeb”. Aga siiski –
jäägem tõsiseks. Sest tegemist on tõsise teemaga. Just täpselt seetõttu ma seda
ankeeti küünte lakkimise taustaks täitma hakkasingi. Samal ajal, kui
naabripoiss, kes on ühtlasi ka üks mu bestikatest, laualt kookoskooke hävitas
ja minu eest kassi mängitas (sest mul lihtsalt ei ole aega). </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Alustame. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Küsimus: Hobid,
millega oled tegelenud või tegeled praegu</div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „Kuule, pane mingid lambivastused.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „Mismõttes lambivastused?” </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „Kirjutadki mingeid täielikke jaburusi ja vaatad,
kelle nad siis välja valivad sinna õhtule nende vastuste alusel.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „Haa, iseenesest täiega hea mõte. No mida ma siia
hobide alla siis sinu arust peaksin kirjutama?”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „Pane näiteks <i>sadomaso,
kolmapäeviti kell 18</i>.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „Eippane! Pärast tulevadki mingid pervod kohale.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „Ma arvan pigem, et raudselt leidub neil seal veel
keegi tüüp, kes ka ei viitsi seda ankeeti täita ja laksib mingeid lambivastuseid ja siis te
saategi kokku ja on ilgelt romantiline.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „Raudselt!”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „A sa kirjuta kõik vastused nagu sa oleksid kass.” </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „Segi peast?”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „Noh et <i>musta
karvaga, rohelised silmad, öösiti olen eriti aktiivne</i>.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: (hüsteeriliselt naerdes) „Lollakas. Nii, järgmine
lahter. Telefoninumber.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „Sa pane minu ema telefoninumber.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Hirnume mõlemad naerda.</div>
<div class="MsoNormal">
Naabripoisi ema on muidu tore inimene, aga kui ta midagi
teada tahab saada, suudab ta helistada kuus-seitse korda järjest (nagu järjest
järjest) sedamoodi, et kui telefon on kaks korda heliseda jõudnud ja sina püsti
tõusnud ja telefonini jõudnud, katkeb helin. Kui sa siis uuesti maha istud,
hakkab telefon uuesti helisema. Astud telefonini, helin katkeb taas. Ja nii
mitmeid kordi. Minu rekord on olnud kuus, aga mõnel teisel võib vabalt olla
rohkem. Ja mõnikord, kui ta inimese siiski telefonitsi kätte saab, suudab ta
tükeldada oma jutu kümneks jupiks ja iga jupi pärast uuesti helistada. Väga
omapärane.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „Okei, liigume edasi, vanust küsitakse.”<br />
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „Sinu vanust?”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „Ei, et keda ma otsin. Siin on nagu sellised vahemikud
pakutud või nii. Alla 26 ei saa valida ja üle 42 ka mitte. Aga ma ei tea,
millist vahemikku valida.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Selle peale tõuseb naabripoiss püsti, nõuab paberit ja
pliiatsit. „Ma tean, me laseme fortuunal otsustada. Mis need numbrid olidki
nüüd?”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Jupp aega segadust vanusevahemike kirja saamisel. Välja on
pakutud: 26-30, 30-34, 30-38, 34-38 ja 38-42. Ega need pole kuigi loogilised
ka. Minu meelest. Aga minu meelest oleks üldse võinud ka olla selline vahemik
nagu „mul täiega poogen, kui vana ta on”.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri kirjutab kõik vahemikud paberile, rebib sellest ribad,
rullib hoolikalt kokku ja tekitab mulle kirjutuslauale loterii. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „Ma ei saa, mul on küüned lakitud.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „Ei selle asjaga sa pead küll hakkama saama nüüd.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Valin alustuseks ühe rulli ja seejärel teise veel. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „Ära ahnitse.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „Maiahnitse, ma lihtsalt võtan igaks juhuks ühe
vahemiku veel, et kui see ei meeldi noh.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „Ise just ütlesid, et sul on ükskõik vanusest.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Loteriisse sekkub kass, kes hüppab lauale ja ajab kõik
rullid segamini. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „Ohh, väga hea, nüüd ma ei pea valima.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „Ise tead, sa narrisid praegu Fortuunat.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „No kuule, need vahemikud on ka üsna jaburad. Ma
oleksin tõenäoliselt nagunii ümber otsustanud.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kehatüübi küsimuse juures läheb asi veelgi segasemaks. Kui
naisi valides võib määrata esimeseks eelistuseks „mulle meeldivad vormikamad
naised”, siis meeste puhul on ainuke samalaadne „tugeva kondiga”. Ma kunagi
ühest teadusartiklist lugesin, et ei ole olemas „tugevaid” konte – kondid ja
luud pidavat kõigil sama jämedad olema. Meestel meestega võrreldes siis ja
naistel naistega. Sest luukeresid vaadeldes näeme, et nende kondid ja luud on
kõik täpselt samasugused. Seega kui inimesel on jäme käsivars, siis tal on seal
„jämeda” kondi asemel tegelikult lihtsalt veidi tihkem lihas või siis väike
pekikene. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „No pane, et sulle meeldivad vormis mehed.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „Mulle millegipärast tundub, et siin on selle „vormis”
all mõeldud vormikamaid.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „No naiste jaoks on meeste välimus ju suva, pane et
ükskõik.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br />
Mina: „Siin ei saa valida sellist asja. Ja üldse, isegi kui ma teaksin, mida
valida, siis need on ju ka nii suhtelised mõisted. Mis on ühe jaoks „peenike”,
on teise jaoks „paks”.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „No mina olen näiteks peenike.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „Mida sa ajad, sina oled vormis. Hipsterid on
peenikesed. Eku oli näiteks peenike vaata.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „Ei ole, tegelikult mul on pekk tulnud kõhu peale ka,
pole kaua trenni teinud korralikult. A sulle muidu meeldivad siis peenikesed
jah?”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „Mulle sellised täitsa meeldivad jah. No kui on
inimesel mõni lihas ka ikka olemas. Samas mul on jälle jumala ükskõik, kui ta
pole peenike. Ükskõik tõesti.” </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Hiljem järele mõeldes jõudsin siiski järeldusele, et paks
vist ikkagi ei saaks olla, sest siis ta ei jaksaks minuga koos trolli peale
joosta ja siis me jääksime trollist maha ja siis ma jõuaksin magada 5 tunni
asemel 4 ja pool tundi ööpäevas.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina: „Nii. Hariduse kohta küsitakse. Maitea, mul on jälle
ülisuva nagu. See pole ka mingi näitaja tegelikult.”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lauri: „Pane ikka, et doktorikraad vähemalt. Siis tuleb
mingi hullult šarmantne mees, kuldab sind võõrsõnade leksikoni sõnavaraga üle,
see sulle ju meeldiks?”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina, sädeledes: „Mhmhh! Oot, siin on küsimus <i>Kas sul on juhiload? </i>Huvitav, milleks
see? Et kui deidikaaslane ajab sedavõrd marru, et on vaja ruttu põgeneda, siis on hea, kui juhiload olemas?”</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Jne, jne.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Nii see meil läks. Tund aega nagu niuhti! Muuhulgas küsiti
veel ka elupaika, kusjuures valikutena pakuti Eestit, Soomet ja Muu´d. Veidi
allpool küsiti, et ega ma kriminaalkorras karistatud pole. Lauri muidugi arvas,
et sellepärast oligi tarvis teada, et kas Eesti või Soome või Muu – et kui on
kriminaalkorras karistatud, siis kusagilt Malaisiast Malaka poolsaare
lääneranniku keskosast siia kiirdeidile pääsemine võib päris keeruliseks
osutuda.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
Saadetud me selle ankeedi saime igatahes. Varsti saab siis
jälle nalja. </div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-90483227813283978792014-06-28T20:34:00.002+03:002014-09-29T12:48:44.690+03:00Sõnadel on jõud<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dzzXHqjhxZ3_wFirthquz6vgTZ6YS7psN4Y2SYQciCQX7BBSxXrwD9cN5A1UcAMdGAobQLNMQttn60' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe></div>
<br />
<br />
<br />
Meil siin, nagu mujalgi, oma lemmikroad ja samas ka toiduained, mida ei armastata. Rafi näiteks, nagu põline maamees, sööb kõike. Ainult oliivid põlgab ära. Ja salatilehtedest tavalist lehtsalatit sööb, aga hiinakapsast mitte. Minu meelest on see veidi jabur, kahe salati vahel sellist põhimõttelist vahet teha, aga noh, aktsepteerin tema soovi mitte süüa hiinakapsast (okei, ma ise ka selle asja võludele pihta pole saanud) ja seda talle söögiks ei paku.<br />
<br />
Kuigi ma aeg-ajalt ikka proovin uuesti. Eks inimestel ju ka aastate jooksul maitsed muutuvad.<br />
<br />
Ja täna siis... kallasin need ribastatud salatilehed Brökile kaussi, siga sörkis ootusärevuses kausi juurde, lükkas neid paar korda kärsaga paremale-vasakule, tuli siis pettunult vannitoast välja ja sammus tüdinud olemisega otsejoones pesa poole. Kui mitu korda võib ühe elu jooksul mingit lollakat salatit pakkuda, eksole?<br />
<br />
Olin juba valmis kausi bioloogiliste jäätmete kotti tühjaks kallama. Aga siis... astus kausi juurde Faust. Nuhutas, proovis hambaga. Mina veel itsitasin, et kallis kass, see on hiina kapsas, vaevalt, et see sulle maitseb. Mille peale võttis kass ühe paraja ampsu salatit. Näris, neelas alla. Päris mitu tubli suutäit.<br />
<br />
Ma nüüd ei teagi, kas asi on kasvatuses vist ehk. Kuna ta mul käitub nagu koer, aga välja näeb nagu nahkhiire ja jänese segu ja "nahkhiiru" on välja ütlemiseks ehk hüüdnimeks veidi liiga pikk, siis ma olen teda ikka väikeseks jänkuks hüüdnud. Okei, see pole kuigivõrd lühem, aga kiiretel momentidel kahaneb lihtsalt "jankuks". Vaene kassilaps ongi nüüd arvama hakanud, et ta on hoopis jänes?<br />
<br />
Vedas, et "emme pisikeseks krokuks" ei kutsunud...<br />
<br />Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-15161154788939493922014-06-24T23:35:00.002+03:002019-01-10T18:42:52.609+02:00Suhkrut, palun!<div class="MsoNormal">
Kontoritööl olles on mul keskeltläbi 2 x tunnis selline
tunne, et hüppaks püsti, jookseks neli tiiru ümber maja ja teeks siis veel
kümme kükki otsa. Kolleegidel samasugust probleemi ei näi olevat. Inimesed
istuvad heameelega. Aga minul on energia ülejäägid. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Noh ja et seda energiat kuidagi maandada ja samal ajal
tegeleda ka millegagi, mida armastan, otsustasin mõni aeg tagasi hakata
tantsutrennides käima.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kui sul on keskmisest pikemad jalad ja looduse poolt sisse
kodeeritud soov pidevalt ringi sahmida, joosta ja liigutada, võib tantsutrennis
teinekord tiba keeruline olla. Alustan sammukombinatsiooni keskmisest reast, käin
vahepeal ära esimeses ja maandun viimases. Uus sammukombo, lahenduskäik täpselt
sama – mina jälle kappan üle põranda. Eelmises elus olin ma hobune, ilmselgelt.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Aga mida ma üldse tahtsin seekordse sissekandega manifesteerida, on see, et ma olen
täiesti ebaeestlaslikult kuradima uhke enda üle. Kui kolm ja pool kuud tagasi tantsutrenni
läksin, olin alguses suht kimbatuses. Miks? Sest ma olin selles ulmekehv. Kratsisin kukalt ja mõtlesin, et vabal ajal ma ju tantsin nagu vanakurat,
kuidas siis nüüd järsku sedavõrd võimatu tundub?</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kellegi teise seatud koreograafiat järele aimata ja meelde
jätta oli minu, igipõlise ekspromptija, jaoks keeruline. (Tükk aega mõtlesin,
kas kirjutada siia „väga keeruline” või lihtsalt „keeruline”, siis aga meenusid
kunagised hiina keele õpingud, mis vältasid 2 kuud intensiivselt ja selle
kõrval tundub <i>pretty much anything else</i>
vähemalt põhimõtteliselt teostatavana, seega – lihtsalt „keeruline”.)</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
To cut the long story short, I did it. Mõnel korral olid koju minnes pisarad kurgus.
Et teised kõik liuglevad nagu luigeparv üle põranda ja mina olen nagu totakas
elevant seal vahel. Aga trots oli ka. Et kuidas ma siis nüüd ei saa samamoodi
kui teised, ma ju ometi oskan tantsida! Võrdlusmomendi valik on muidugi eraldi
küsimus. Kas on mõtet end võrrelda kambaga, kes on juba aastaid koos käinud ja
tunnevad ka treenerite käekirja? Ilmselt mitte, kui sa ei soovi oma tuju rikkuda, aga samas eesmärkide püstitamiseks just väga hea.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mitte et ma nende mõne kuuga nüüd luigeks oleksin saanud, aga
jalus enam ei päterda (noh, kui need mõned üksikud tuhinal sooritatud reavahetused
välja arvata). Tahumist on veel küllaga ja käed peaks rohkem tööle saama, aga progress on tohutu. Selles
valguses pole üldse kahju, et jätsin mitmeid kuid, kui vähegi võimalik oli, ära
reedeõhtused peod, et laupäeva hommikul trennis asjalik olla... ja
laupäevaõhtused peod, et pühapäeval trennis teiste tasemele taas kord veidi
lähedamale jõuda. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Ja peale käesoleva hooaja
viimases trennis viimast korda läbi tehtud kava, kus vaid paar viperust sisse
viskas, ja sedagi pigem põhjusel, et me seal suurest rõõmust keset põrandat
nalja viskasime, tundus high-five trennikaaslastega täiesti omal kohal ja
treeneri kiitus mulle selle eest, et ma alla ei andnud, nagu väga paljud inimesed pidavat tegema, samuti. Tubli olen.</div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-17922422072192842142014-04-22T21:44:00.000+03:002019-01-10T18:47:11.283+02:00Tigedate nägude paraadElas kord üks spagett, kes otsustas hakata trenni tegema... Nii võiks käesoleva sissekande algus näha välja juhul, kui tegemist oleks lasteraamatuga, mis räägib minu elust. Aga ega päriselus suurt teistmoodi olegi. Üldsegi mitte seoses mingite uusaasta lubadustega vaid lihtsalt sellepärast, et kuulutus jäi ette (reklaam töötab noh), otsustasin detsembris liituda ühe spordiklubiga. Enne seda olin elus umbes 6 korda käinud shapingus, teist samapalju aeroobikas, mõned korrad bodypumpis ja noh, nii vabakava korras rattaga ringi sõitnud. Ühesõnaga liitusin ära ja mulle hullult meeldib.<br />
<br />
Paar kuud hiljem migreerusin sama klubi teise filiaali, kuna a) millegipärast on kõik tantsutunnid just sinna koondunud ja b) kodule tsipake lähedamal ka.<br />
<br />
Nagu eeldada võis, on sama klubi erinevad esindused nii mõneski aspektis erinevad, aga üks asi on siiski läbivalt sarnane. Need eestlaste tigedad näod!<br />
<br />
Lõbustatusega jälgin vahel trennides käivaid inimesi enne ja pärast treeningut. Kui ainult nägude järgi peaks otsustama, siis mina treenerina paneksin vist küll ameti maha (reaalsuses pole selleks küll mingit vajadust, sest nii treeningud kui treenerid on meil seal kiftid ja treenijate näod on suht samad nii minu lempartreenerite kui ükskõik millise treeneri tunnist tulles (jap, ma olen tänaseks enamvähem kõik sealsed trennid ja peaaegu ka kõik treenerid läbi katsetanud)). Aga asi pole isegi ainult nendes tülpinud tigedates nägudes, ka olek on mõnel mannil suisa hirmus. Tuhiseb saali sisse, hoiak on enamvähem selline, et siit ma tulen ja kes ette jääb, saab stepipingiga vastu nina. Hiljem, kui trenn on läbi, siis mõni üksik naeratab ja tundub rahul. Enamusel on näod ees sellised, nagu nad oleksid vampiirid, kes on samas trennis käinud juba viimased 48 aastat ja mõõdetamatu kopp on ees. Kas see on eestlaste originaalnägu või neid naisi lihtsalt mehed sunnivad trennis käima? Või on töö sellistel kellaaegadel, et see on absoluutselt ainuke trenn, kuhu pääseb? Surely leiab kusagilt miskit muud meelepärast ka - neid klubisid ja treeninguid ju igasuguseid.<br />
<br />
Ühesõnaga jap, ma ei kujuta ette, mis aineid nende inimeste ajud treeningu ajal eritavad, aga tarkade naisteajakirjade jutu alusel ma oleksin küll teistsuguseid nägusid oodanud.<br />
<br />
Samas ega see viis korda nädalas tund aega järjest naeratamist mingi niisama ei ole. Palju naeratad, saad kortsud ja pead minema botoxit süstima. Ja kellel sellist raha ikka on. Eestlane on lihtsalt üks eriti praktiline elukas!<br />
<br />
<br />
<br />
<br />Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-428605105087470762014-04-21T14:29:00.000+03:002019-01-10T18:53:55.226+02:00Appi-appi, kass läks kappi!<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUurjqzw63aDohBXUnuXkr0JCxbj9RHcqi-ER1ju7hsXA89qW-duTwbWxxCV_RIJzthBiV2Sh2x2OQjlWIeEWPe4VfY8QY4XtvKHSAzk37Qb-OTQiz_c8nvD7CCduhcxR36bcKjg/s1600/2003-01-01+00.00.17.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUurjqzw63aDohBXUnuXkr0JCxbj9RHcqi-ER1ju7hsXA89qW-duTwbWxxCV_RIJzthBiV2Sh2x2OQjlWIeEWPe4VfY8QY4XtvKHSAzk37Qb-OTQiz_c8nvD7CCduhcxR36bcKjg/s1600/2003-01-01+00.00.17.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
Viimased poolteist kuud on möödunud uue elukaga harjumise tähe all. Nimelt otsustasin, et kuna minul on lemmikloom, võiks Rafil samuti olla. Põrsale seltsilise hankimise mõtet olin tegelikult mõlgutanud juba ligi 8 aastat, kuid kuna vastavat kirjandust uurides ja internetti mööda ringi tuhlates sai selgeks, et sigadega sobivad kõige paremini kokku kassid ja mulle pole kassid kunagi meeldinud, jäigi mõte esialgu teostamata. Aga siis ühel hetkel millalgi mõned aastad tagasi võttis minu ema omale tõukassi, orientali. Ega ma neistki alguses osanud suurt midagi arvata. Mõtlesin, et küllap on kass nagu kass ikka ja blokeerisin ema küllakutseid, mõeldes, kui tüütu oleks nende kassidega (jap, mitmuses, sest see kass hakkas talle sedavõrd meeldima, et ta võttis üpris ruttu mitu tükki veel) seal maid jagada. Kassid, niipalju, kui mina olen nendega elu jooksul kokku puutunud ja lugusid kuulnud, on sellised tegelased, kes nõuavad tingimusteta ümmardamist ning seda mitte saades pissivad kinga sisse, retsivad ära su mööbli ning üleüldse küünistavad ja hammustavad nagu segased. Seega no cats, thank you!<br />
<br />
Siis aga asutas mu ema kassikasvatuse ja hakkas neid kasse, orientale, aretama. Ja eks ma mõnikord pisikesi kassipoegi ikka vaatamas käisin. Sest need polnud veel retsimisvõimelised, polnud vaja karta noh. Suur oli aga minu üllatus, kui seal kohapeal viibides, kassipoegadele ronimispuud etendades ja samal ajal ka täiskasvanud kassikesi jälgides sain aru, et olin asjata pannud minu ema poolt palavasti armastatud orientalid ühte patta tavaliste n.ö. prügikastikassidega. Tavalist ei ole neis küll mitte midagi. Mu meelest on need pigem nagu nahkhiire ja jänese segu meenutavasse vormi valatud koerad. Targad, kergesti dresseeritavad, mõistlikud loomad, kellega annab läbi rääkida ja asju selgeks teha ja kes ei laamenda.<br />
<br />
Nii saigi vaikselt alguse mõte, et ehk siiski on võimalik Rafile üks sõber kass võtta. Ja nüüd on ta siin. Kuna ta on alles kassilaps ja Rafi on natuke kadekene (ja, olgem ausad, ei oska selle kassiga veel eriti midagi peale hakata ka, sest tal pole ju kunagi olnud sõpra, kes poleks inimene), tegelen praegu smaragdsilmse Faustiga rohkem mina. Ja kuigi see kass pole röövel nagu "tavalised kassid", on ta megaenergiline ja nalja saab temaga palju. Näiteks avastasin ma ta ühel päeval end välja asutades riidekapist. Õigemini riideriiulist, kapivahest noh. Kuidas ta sinna pääses, sain ma teada alles mitu päeva hiljem, kui seda Cliffhangeri filmi meenutavat akrobaatikat kogemata pealt juhtusin nägema.<br />
Minu jaoks uus fakt - hüppavad nad meeletult kõrgele. Orientalide tagakäpad on aretatud nii, et nende hüppevõime on seitse korda parem kui kängurul. Ta ei pea isegi hoogu võtma, et koha pealt pooleteist meetri kõrgusele hüpata. Boing! Jõudes esimese riiuli äärele, keeras ta end seal ringi ning sooritas pisema hüppe järgmise riiuli ääre külge, jäädes sinna esikäppadega rippuma. Natuke aega tolknes riiuli ääre küljes, siis tegi tagajalgadega sipsipsip ja oligi korrus ülevalpool. Mina vaatasin, suu ammuli.<br />
<br />
Analoogseid hüppeid sooritab ta ka köögikapi otsa ja mujale. Sina ainult näita näpuga, tema juba hüppab. Välisuksest aknani jõuab kolme pika hüppega. See ei ole kass, see on lendhiir.<br />
Neid vahvaid asju, mida ta teeb, on muidugi mustmiljon ja kõigest siia kirjutada ei jõua. Eelmisel nädalal õpetasime teda hüppenööriga hüppama. Poolteist minutit õpetasime ja tüüp sai juba aru, mida teha tuleb. Sama terava mõistusega nagu siga! Oleks rohkem aega, tekitaks kodutsirkuse omale! =)<br />
<br />
Mõni sõber, kes on jõudnud külas käia, ikka naerab, et mul siin nagu laudaelu - siga ja lammas. Sest see kass ei ütle mitte mjau ega njäu nagu meie kultuuriruumis harjunud ollakse, vaid tema ütleb "mää!". Ja see, kuidas ta seda ütleb, on samuti omaette vaatamisväärsus =)<br />
<br />
Faustiga kõrvuti on kasvanud ka eelmise postituse peategelane ehk avokaadopuu ja kui Faust sööb palju, aga kasvab minu meelest aeglaselt, siis puu kasvab mühisedes. Siin on foto, mis võetud paar nädalat tagasi, kui mullast pistis nina välja ka meie teine sügisel eksperimendi korras sinnasamma rõdukasti peidetud avokaadoseemnest võrsunud taim ja mina otsustasin, et kolmekesi apelsinipuuga nad sinna kasti küll ära ei mahu ning üks tuleb ümber istutada:<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAleH2U7mSGs40KmClmzLrsqCOaR5ph2o5awAmIge3tkgccLGdgX4YJ5ASd_YiDeCoh4OMXVSpNtJTNgmtxEnt3qRDQNAOm37O2QiMad0ZkCKSiOdzNgdlfdD3ZAo5K41MWDHOuQ/s1600/2003-01-01+00.01.13.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAleH2U7mSGs40KmClmzLrsqCOaR5ph2o5awAmIge3tkgccLGdgX4YJ5ASd_YiDeCoh4OMXVSpNtJTNgmtxEnt3qRDQNAOm37O2QiMad0ZkCKSiOdzNgdlfdD3ZAo5K41MWDHOuQ/s1600/2003-01-01+00.01.13.jpg" width="240" /></a></div>
<br />
Ei tea, kui hästi selle foto järgi aru on saada, aga sa kliki pildi peale, siis näed paremini (minu pesemata aknaid ka =)<br />
Kõige ees on väljakaevatud pisem avokaadotaim, tema taga osa minu sünnipäevaks kasvama hakanud taimest ja kõige tagant paistab võrdlusena apelsinipuu, mis on suht samas kasvus püsinud juba kaks aastat. Tänaseks päevaks on suurem avokaadopuu miski poole meetri kõrgune ja kasvab nagu mölakas! Ma täitsa hakkan juba uskuma, et see asi kavatsebki kasvada 20 meetri kõrguseks, nagu Wikipedia väidab. No nalja saab.<br />
<br />Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-79939949226389751312014-02-20T06:10:00.003+02:002019-01-10T18:56:18.555+02:00Väikesed imed See, mu kullakesed, on avokaadopuu. Avastasin ta paar päeva tagasi, täpselt oma sünnipäeva hommikul, kui ta oli pikkuselt vähem kui pool sellest, mida praegu fotolt näha.<br />
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIh_FeDfyPOpIJAqNq6V9DDiZ5D2GY4_mMrlTMeEgdDiHl9qRIM1L1BpY_LOcm2zpxoFWtnVpDDJ5r5P2eYFP2US3PPkriSGna4j95umYMr1CHG36cioSFalbZ5Ovafbrr65Uh1w/s1600/DSCF5226.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIh_FeDfyPOpIJAqNq6V9DDiZ5D2GY4_mMrlTMeEgdDiHl9qRIM1L1BpY_LOcm2zpxoFWtnVpDDJ5r5P2eYFP2US3PPkriSGna4j95umYMr1CHG36cioSFalbZ5Ovafbrr65Uh1w/s1600/DSCF5226.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Erinevalt paljudest teistest taimedest, mille on minu rõdukastidesse oma reisidelt toonud linnud, ja mis mind siis hiljem oma uudsuses ja üllatuslikkuses suuresti rõõmustanud on (ühe kohta pole ka mu isa floristist eks-abikaasa siiani kindel, kes see taim olla tahab), on see avokaadopuu istutatud minu oma pisikeste käekestega. Või siis õigemini meie oma käekestega, sest mitu nädalat peas küpsenud plaani sai kaasatud ka üks armas inimene ja neid avokaadoseemneid on seal mullas tegelikult kaks.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ma ei teadnud sellest taimest midagi ja ei vaevunud enne istutamist ka taustauuringut tegema, sest arvasin, et nii lampi ikka mingi asi kasvama ei hakka. Kuigi ma väga väga väga tahtsin, et see kasvama hakkaks. Ega ma niisama neid seemneid mitu nädalat kapiääre peal alles ei hoidnud ootuses, et ühte kastidest ruumi tekib. Möödunud sügisest mäletangi ühe vahvaima elamusena just avokaado seemnete istutamist. Imeline, kuidas mingi nii lihtne asi võib nii äge tunduda. Meenub kohe aasta enne seda aset leidnud tasside maalimine, mis samasuguseid emotsioone tekitas. Istutad seda lille või maalid tassi ja... tunned end kohe inimesena! =)</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Nagu öeldud, teostasin ma plaani jooksvalt, ilma igasuguse erialase informatsioonita.</div>
<div>
Nüüd tean, et asi kavatseb kasvada 20 meetri kõrguseks (püha ISSAND jumal!!) ja kasvatada omale kuni 25-sentimeetrised lehed. Ilmselgelt ootab mind varsti ees kolimine, sest oma avokaadopuud ma ei jäta! =D</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Põhjus, miks kõnealune taim minu kastis just täpselt sünnipäevasel päeval kasvama otsustas hakata, pole ilmselt kahjuks sõnum kõrgemalt poolt, vaid hoopis asjaolu, et minu korteris oli sünnipäevale eelnenud kümnel päeval laustroopika. Ja ka sellel on täiesti reasonable põhjus.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Nimelt teostasin ma ühel hetkel oma eluaegse unistuse tätoveeringust. Tätoveerija, kes mulle selle 4 tundi võtnud masterpiece-i korraldas, oli hoolduse koha pealt väga strict (on täiesti muljetavaldav, et sa pead käima 7 x päevas duši all, et asja korralikult puhastada ja seejärel kreemitada!) ja teadis pajatada palju põnevat ka selle kohta, mil moel tätoveeringu paranemine vähem aega võtab. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele, et sellistel kuudel, mille nimetuses ei sisaldu r-täht, on haavadel suurem oht mädanema minna, pidavat tegelikult olema hoopis nii, et soojadel suvekuudel (v.a. augustikuu, millega pole tõesti mitte midagi peale hakata) paranevad haavad ja ka tätoveeringud siiski palju paremini kui muul ajal ja seda just seetõttu, et haavad saavad õhku ja tuulutust ja rõivad ei hõõru neid. </div>
<div>
Kuna ma tahtsin hästi tubli ja korralik olla (no kes ikka sooviks, et esimene tätoveering imelikuks kätte ära läheb), ohkasin mõttes, et küll on ikka kahju, et praegu suvi pole.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ja siis ma mõtlesin, et <i>wait!</i> - mul on ju radikas täiesti olemas. Radikas, mida ma muidu hardly ever üldse sissegi lülitan, sest minu korter asetseb niivõrd mõnusalt teiste korterite vahel ja tuulte eest peidus, et siin põhimõtteliselt ei peagi kütma. Jah, isegi minusugune soojamaniakk saab talvel pakasega hakkama, kui fliisjakki kannab. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Koju jõudes sai radiaator põhja keeratud. Kraade pakkuda ei oska, aga päris ausalt, minusugune külmavares võib siin vabalt tundide kaupa bikiinide väel ringi patseerida. Ja siis vahetab ta bikiinid muude rõivaste vastu ka ainult sellepärast, et rannarõivad kuluvad muidu ära, mitte sellepärast, et külm oleks =))<br />
<br />
Kogu see troopika meeldis aga ilmselgelt ka avokaadodele, kes, nagu ma nüüd siis Wikipediast loen, kasvavadki just vahemerelistes ja troopilistes paikades.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ja kuigi igasuguste professionaalsete botaanikute, vahemereliste inimeste ja muidu istutushuviliste jaoks on tõenäoliselt tegemist täiesti tavalise asjaga, vahtisin mina seda varrejuppi esmaspäeva hommikul nagu tõelist ilmutust ja mõtlesin esimese hooga, et misasi see siis nüüd on ja kuidas see siia toimetus. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Siinkohal scrollime kõik üles ja vaatame uuesti tulevast puud. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Amazing.<br />
<br />
<br />
<br /></div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-47468030722541690722014-02-12T01:45:00.000+02:002019-01-10T19:05:21.988+02:00NipTuck your life!<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">"Aa, ok, muidugi. Loomulikult," oli sõbra reaktsioon sellele, kui mainisin, et kavatsen täna kirjutada kokkuvõtte-meenutuse oma 2013. aasta eredaimatest hetkedest. Sõbra hääles kõlanud muhelevast irooniast hoolimata ongi mu meelest õige kokkuvõtteid teha tiba hiljem, mitte koos ülejäänud massiga detsembri lõpus, sest</span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">a) seni kuni aasta pole läbi, võib veel paljugi juhtuda ja</span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">b) ka siis, kui aasta on vahetult läbi saanud, peaks andma viimastelegi seikadele aega jahtumiseks. Noh et oleks objektiivsem või nii.</span><br />
<div>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">2013 tundus olevat selline pidude aasta. Seda enam, et töötasin mitu kuud baarides ja baarielu - see ju ongi üks suur pidu. Elu on ka muidugi pidu. Lihtsalt vahel satuvad sinna mingid kummalised kutsumata külalised või teinekord kaotad suures massis sõbra silmist =)</span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span></div>
<div>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">See pilt on tehtud eelmise aasta lahedaimal peol Kristi suurepärase mobiiltelefoniga, mis pakkus rakendust, mille abil saab oma fotosid töödelda stiilis "mis oleks kui sulle tehtaks ilulõikus" ehk teisisõnu niptakkida jäädvustusel sinu iluvead. </span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span></div>
<div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgifaNUWcaqRWJaPERk5vxtmmWGd8fLKcM4cRtPkgDhGxFNwIJ7aHu940oxMfDKt7N0M_ebT8RUnx8aJ-6OHinFnIIXaNP66wMxfUqb15mPk_ydgBvZmKpUfL_-8P9ypPZa5JZzyA/s1600/Australia+Day.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgifaNUWcaqRWJaPERk5vxtmmWGd8fLKcM4cRtPkgDhGxFNwIJ7aHu940oxMfDKt7N0M_ebT8RUnx8aJ-6OHinFnIIXaNP66wMxfUqb15mPk_ydgBvZmKpUfL_-8P9ypPZa5JZzyA/s1600/Australia+Day.jpg" width="213" /></span></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span></div>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Tulemus oli päris kuradima jube, if you ask me. Donatella Versace meets Joan Rivers. Plastiliste oppide kinkekaarte paluks mulle igatahes mitte kinkida, sest tuleb välja, et ilulõikused muudavad mind hoopis koledamaks =)</span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span></div>
<div>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Pidu ise - Australia Day, <a href="http://crazybutharmless.blogspot.com/2013/02/empaatiavoimega-on-meil-koik-korras.html" target="_blank"><span style="color: #e69138;">millest olen siin juba varem ka kirjutanud</span></a> - oli nii vinge ja meeletu, et ma olen võtnud vastu otsuse visttäiestiüprispäriskindlalt edaspidi toimuvatele Australia Partydele mitte minna. Sest no way in hell, et saaks olla sama fun ja siis jääb tunne justkui miskit oleks puudu. </span></div>
<div>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span></div>
<div>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Ah jaa. Lipp põsel ei ole töödeldud ega takitud, see kleebitigi mulle tagurpidi põse peale. Sobis suisa oivaliselt. Kui Australia oleks my thing, siis lasekski ehk tätoveerida, sest mu meelest olime mina ja see kleepekas nagu match made in heaven. </span></div>
<div>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span></div>
<div>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Teine meeldejäävaim pidu (samal ajal ka üks ekspromptikamatest), oli sel veebruarikuisel õhtul, kui olin just lõpetanud energiajookidest pajatava artikli ja asusin Verontsu juubelipeo tarvis oma tulnukrohelise kleidi peale Swarovskeid triikima, siis aga tulid Martin & Edgar külla. Üsna varsti hakkas nii lõbus, et osad sädelused jäidki külge kinnitamata =)</span></div>
<div>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Muuhulgas mängisime Scrabble-it ja poisid lubasid mul kasutada sõna "kekeke". Sest see on suht legit sõna. Sest delfiinid ju kasutavad seda. </span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Kolmas lemmikuim lemmikajaühik leidis aset augustis. Samuti peol. Situatsioon järgmine:</span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Tehnopidu Kanalas. Seltskond, kellega sinna olen läinud, otsustab hoopis, et kõrvalt EKKM-st kostuv drum ja bass on hoopis meeliköitvam. Seega jään mina mõneks ajaks tehnopeole üksi, aga sellest pole hullu. Tuttavaid saalib tantsuplatsilt läbi mitmeid ja üks neist - tore noormees nimega Jüri, jääb lähedusse tantsima. Mina tantsimise ajal eriti vestelda ei viitsi ja nii seisnebki kogu suhtlus tuttavatega pigem noogutamises ja viibetes. Minu ja Jüri vahel tantsib pikka aega keegi mulle võõras noormees, kes Jüriga vahepeal ka mitmeid kordi midagi arutab. Ju siis Jüri sõber. </span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Kui muusika vaikseks keeratakse ja ma õuest katuselt oma kruu üles olen leidnud, märkan kaasa krahmatud pihlakamarju loendades järsku sedasama noormeest. </span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span>
<span style="color: #741b47; font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Mina: <i>"Hei! Kus Jüri on?"</i></span><br />
<span style="color: #45818e; font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Noormees: <i>"Jüri? Ma ei tea."</i></span><br />
<span style="color: #741b47; font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Mina: <i>"On ta ikka veel siin?"</i></span><br />
<span style="color: #45818e; font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Noormees: <i>"Ma tõesti ei oska sulle öelda."</i></span><br />
<span style="color: #741b47; font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Mina: <i>"Noh, aga tule siis sina meiega kaasa - me läheme Katu juurde aftekale. Siiasamma vanalinna."</i></span><br />
<span style="color: #45818e; font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Noormees viisakalt: <i>"No hüva. Kui just niimoodi kutsutakse."</i></span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Sellest, et viisakas noormees, kes kõikidele minu küsimustele püüdlikult vastata üritas, ei ole teps mitte Jüri sõber ning samamoodi nagu ta ei tea ühtegi Jüri, ei tunne ka Jüri teda, saime me aru alles afterparty afterpartyl mõnusalt päikeselisel Kristiine terrassil. Aga selleks ajaks oli minu vaimustus noormehest ja situatsiooni jaburusest juba muidugi vasikalaadne ja dinosauruse suurune ja pealegi oleks ju täiesti tarbetu ajada kedagi seltskonnast minema pelgalt seetõttu, et ta ei tunne õigeid inimesi =)</span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Seajalutuse keskel võluväel etendunud eksprompt-luulenurk pisikesel künkal kodukootud Pariisis ehk Eiffeli torni meenutava kõrgepinge elektriposti all kesk kiiskavat päikest ja sillerdavaid emotsioone, oli ilmselt once-in-a-lifetime. Kuigi neid jaburaid situatsioone Ungari kirsside, Sosterovski või kellemillega iganes peaksin ma pigem normaalseteks ja ihaldatavateks. Ja jaburaks siiski seda, et normaalset jaburust tegelikult niivõrd vähe kohtab.</span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Aga kuidas seostuvad oma näo soovikohane kujundamine, jaburus ja aasta kokkuvõte? Ilmselt neljanda märksõnaga, mis mind terve 2013. aasta truu kaaslasena saatis ning saadab siiani ehk siis küsimusega "What do I really want to do with my life?"</span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Nii mitmedki suured mõtlejad, kellega sel teemal arutlenud olen, jäävad jänni täpselt sealsamas, kus mina enne neid - kogu eelneva jutu lõpetuseks tõmmatud joone all, kuhu peaks moodustuma tabav kokkuvõte ent kus seisab vaid plinkiv kursor. Ka professionaalsed karjäärinõustajad kratsivad kuklaid. See, et ma sobiksin kõige paremini laevakapteniks, on siiani parim pakkumine. Ning ei pea vist mainimagi, et ühtlasi ka jaburaim. </span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif; font-size: x-small;">Sõber: "K<span style="background-color: #f7f7f7; color: #3e454c; line-height: 14.079999923706055px; white-space: pre-wrap;">ohtusin täna ühe inimesega, kes kaifib täiega oma tööd ja teeb seda armastusega ja oma klientide jaoks, mitte esmajärjekorras raha pärast. Sisearhitekt. Siis kohtasin ka t</span><span style="background-color: #f7f7f7; color: #3e454c; line-height: 14.079999923706055px; white-space: pre-wrap;">eist, kes kaifib seda raha, mida ta tööl teenib. Esimene ütleb teise kohta asshole. Teine ütleb esimese kohta useless."</span></span><br />
<span style="background-color: #f7f7f7; color: #3e454c; line-height: 14.079999923706055px; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif; font-size: x-small;"><br /></span></span>
<span style="background-color: #f7f7f7; color: #3e454c; line-height: 14.079999923706055px; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif; font-size: x-small;"><br /></span></span>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Noh, peaasi, et ei oleks useless asshole. </span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Ja kui aastavahetuse paiku antakse tavaliselt New Year Resolutionseid, mida mina mõtlen ja sheerin teistest tunduvalt hiljem (vt ka "tipptunnid liikluses", "õhtused kassasabad supermarketites" ja "reedeti PEAB väljas käima ää"), siis see siin võikski ehk ideaalselt sobida.</span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">Et ma kavatsen aastal 2014 mitte olla useless asshole. Ja nipptakkida oma elu oma südame järgi, ükskõik kui jabur see siis kõrvaltvaatajatele ka ei tunduks.</span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span>
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;">That`s a promise!</span><br />
<span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><br /></span></div>
<br />
<span style="font-size: x-small;"><span style="font-family: "georgia" , "times new roman" , serif;"><span style="background-color: #f7f7f7; line-height: 14.079999923706055px; white-space: pre-wrap;"><br /></span></span></span>
<br />
<div>
<span style="color: #3e454c; font-family: "lucida grande" , "tahoma" , "verdana" , "arial" , sans-serif;"><span style="background-color: #f7f7f7; font-size: 11px; line-height: 14.079999923706055px; white-space: pre-wrap;"><br /></span></span></div>
<div>
<span style="color: #3e454c; font-family: "lucida grande" , "tahoma" , "verdana" , "arial" , sans-serif;"><span style="background-color: #f7f7f7; font-size: 11px; line-height: 14.079999923706055px; white-space: pre-wrap;"><br /></span></span></div>
<div>
<span style="color: #3e454c; font-family: "lucida grande" , "tahoma" , "verdana" , "arial" , sans-serif;"><span style="background-color: #f7f7f7; font-size: 11px; line-height: 14.079999923706055px; white-space: pre-wrap;"><br /></span></span></div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-54336782864018209782013-12-15T15:50:00.005+02:002013-12-15T15:52:38.440+02:00Ei viitsiÜldse ei viitsi<br />
kuulata<br />
tagantjärele hala.<br />
Oh oleks ma teinud nii, oh oleks ehk toiminud naa.<br />
Eriti inimestelt,<br />
kelle puhul on kindel,<br />
et uue võimaluse korral<br />
toimiksid täpselt samamoodi.<br />
Või täpsemini veel.<br />
<br />
Ja kuidagi solvav on ka.<br />
Et raisatakse mu aega.<br />
Sedasama,<br />
mida võiksin kasutada otstarbekalt, kuluefektiivselt ja intressivabalt<br />
omaenese vigade sooritamiseks.Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-30675094749967888622013-12-01T04:52:00.002+02:002013-12-01T04:52:13.891+02:00What you doing here, babes?Baaris töötades ikka näeb inimesi. Lisaks uutele ja huvitavatele ka mõnd varem nähtud ja huvitavat. Sel korral siis üks vahva noormees, kes 2 suve tagasi Tartus mahakukkunud burksidele 7-sekundi reegli kehtestas (varem kehtinud 3- ja 5-sekundi reeglite asemel siis).<div>
<br /></div>
<div>
Algas see vestlus meil tavapärasega ehk et Oi, mida SINA siin teed, jne.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ja siis...</div>
<div>
<br /></div>
<div>
-"Aga kuule, mis sest kopiraitimise asjast sai?"</div>
<div>
-"See kestab ikka edasi."</div>
<div>
-"Aga mida sa siis ikkagi siin teed?"</div>
<div>
-"No mul on eluaeg olnud unistus baaridaamina töötada."</div>
<div>
-"Aa, sain aru. Mina tahtsin ka kokaks saada."</div>
<div>
-"Ja mis sellest sai?"</div>
<div>
-"Nüüd ma töötangi kokana."</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Mulle lihtsalt nii tohutult meeldib, kui inimesed oma unistusi näppimas käivad vahepeal. Kasvõi natukeseks =)</div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-596778013478852532013-10-31T04:27:00.000+02:002013-10-31T05:32:03.343+02:00Mine võta kinni!Mulle toodi põõsas. Või noh, õigemini hiidkimp, milles oli viiest erinevast sordist puitu. Kuna ma pole puuteadlane, siis neid kõiki tuvastama ei hakanud, piisas täiesti sellest, et kibuvitsa ära tundsin (ja alustuseks kohe jahumarjaga segamini ajasin).<br />
<div>
<br />
<div>
Põõsaga komplektis anti üle ka ülimalt pika varrega puidust pannilusikas. Legendi järgi olevat poes, kust see pärineb, teiseks variandiks olnud taignarull. See tuletas meelde lõbusaid aegu. Kunagi lubas Leenu mulle nimelt jõulukingiks taignarulli kinkida - noh et siis ma saaksin oma tema arvates ohmakaid peikusid sellega traditsioonilisel viisil korrale kutsuda. Kahjuks või õnneks kinkis ta mulle aga alati hoopis midagi muud ja nii olengi ma siiamaani taignarullitu. Ja nagu näha, polnud saatus ka käesoleval korral koduseid korrakaitsevahendeid soosiv.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Küsimuse peale, et miks siis taignarullile lihtsat pannilusikat eelistati - et kas tehtud valik on kuidagi märgilise tähendusega, laskus noormees ühele põlvele ja... palus luba kirjutada minu sõbrannale poeem.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Haruldane eksemplar! =D</div>
</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-6385654381013268342013-09-04T02:01:00.002+03:002013-09-15T17:18:23.311+03:00"Sa oled tõesti nagu orav. Orav, kes kogub pähkleid. Ma isegi ei tea, miks sa seda teed."<br />
<br />
Pihta sai. Pähkliga.Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-19426573167980559932013-08-28T03:03:00.000+03:002013-08-28T03:03:21.016+03:00Pollice VersoOled nagu Nero,<br />
<div>
sinu pöidlast oleneb palju.</div>
<div>
Vahet pole, et sa pole</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
kõige targem inimene maailmas.</div>
<div>
Sa tead seda ise ka.</div>
<div>
Aga kui sinu käsi tõuseb</div>
<div>
ja üks näpp on allapoole,</div>
<div>
siis põleb kõik maatasa.</div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-79089436522878594622013-08-12T07:19:00.001+03:002019-01-10T19:11:45.174+02:00Hommikuti vara on tänavatel kõikse rohkem vaadata. Võinoh, isegi ehk mitte niijubevägavara, aga siiski piisavalt vara, et suurem osa inimesi oleks kusagil kodudes või mujal peidus ja huvitavad detailid tuleksid tänavapildis esile. Või mis esile, kardetavasti midagi eriti põnevat ei leiakski iialgi aset, kui sellel tänaval oleks kell koguaeg päeval kell kaks.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Täna hommikul vara, võinohh, isegi mitte niijubevägavara, aga siiski piisavalt vara, et sellised asjad saaksid juhtuda, sõitsin mööda Estonia ooperiteatrist ja jäin foori taga seisma. Teatri küljel asuvale mustale miniatuursele lavale tassitud suure musta läikiva klaveri taga istus prügikorjaja ja mängis. Klaveritooli kõrval maas lebas peaaegu klaveri mõõtu süsimust kilest prügikott. Ilusasti mängis, näpud käisid väle-väledasti üle klahvide. Tänavad olid tühjad, eriti kedagi polnud kuulamas. Ega vaatamas - see kollaaž oli nurgeline leplikulegi silmale.</div>
<div>
Päike sillerdas mööda katuseid ja must must mees lasi sõrmedel üle klahvide liuelda. Ja ma mõtlesin endamisi. Kui topeltkuri on see maailm, kus ka klaverit mängida tuleb, isegi sellise andega, salaja. Isegi, kui on tasuta kätte antud. Istub seal ja mängib sel ajal, kui kedagi pole pahandamas. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Milline mõttetu raisk. </div>
Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-22224392490171329912013-08-09T06:27:00.000+03:002019-01-10T19:17:14.153+02:00Mulle öeldi täna tööl (see pidi siis serveerima nagu mingi boonuse või argumendina, et miks ma peaksin tahtma nende juures töötada), et "maybe you will find your future husband here."<br />
<br />
Ma ise muidu olin mõtelnud, et lähen sinna raha teenima ja endale meeldivat tööd tegema. Ups, väike valearvestus.<br />
<br />
Tegelikult ei peaks ju siis üldse töötajatele täiskoha eest palka maksma. Sessuhtes, et eesti naisel pidada miski statistika alusel olema nii ulmevõimatu sobivat kaaslast leida, et tööandjad võiksid ju vähegi reaalsema taolise võimaluse konkreetse hüvena palganumbrist maha arvestada.<br />
<br />
<br />Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-32779676272905921862013-07-30T13:41:00.000+03:002013-07-30T13:41:11.241+03:00Kes ütles, et naised ei tea, mida nad tahavad...Mina: "Liidan numbreid kokku praegu, et kes mida tellib. Sa ka soovid midagi?"<br />
Kristi: "Palun mulle üks Jason Statham."Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-17736234.post-8409790376965253362013-07-19T00:53:00.000+03:002013-07-19T00:53:01.611+03:00Tahaks rongiga sõita kuhugi. Põhjaka mõisa Napoleoni koogi järele võiks saada kuidagi rongiga.Carryhttp://www.blogger.com/profile/05931754894700688645noreply@blogger.com0