"Sa oled oma blogi hooletusse jätnud!"

"Ma vaatasin - sa pole kaua aega midagi kirjutanud."

"Kle, juhtus midagi või?"



Ei, kallikesed, ei juhtunud midagi. Aga tõsi ta on - olen hooletusse jätnud tõesti. Põhjus lihtne - aega pole olnud. Ehk siis teisisõnu: aega on olnud, aga ma olen seda aega muude, noil hetkeil otstarbekamate tegevuste peale kulutanud. Põhiliselt otsimise peale. Et mida ma otsin? Well, sellega on nii et...

...ootasin tõelist armastust, tuligi. Lambist. Võib öelda küll, et suht lambi seest ilmus. Igatahes mitte ühestki sellisest kohast, kust oleksin osanud seda oodata.
Aga kuna ma olin tõeline tõbras ja natuke loll ka, sain sellest enne pest pifoori lahti.


Nüüd siis kraabin su ust,
endal südametunnistus must.

Sal-Saller


Nüüd siis püüan kõikvõimalikud räästaalused läbi käia, et ehk joppab uuesti ja kukub taas kord kusagilt midagi pähe. Ma olen isegi nõus selle lopsu ära kannatama ja hilisema muhu keset peakolu =)