Mida unenäod

Viimane näide: viibin mingis lahtritega lauda moodi asutuses, kus kasvatatakse lehmi. Lahtrite vahel on madalad seinad, millest näeb üle ja igal lahtril on haagiga kinnikäiv uks. Mingil momendil sammub sellesse lahtrisse, kus mina seisan, keegi valges kitlis mees, kes lõikab lehmadel kõrid läbi ja raiub sõrad alt. Kõrvalolevates lahtrites toimub sama asi. Töö tehtud, astub too väärakas sõnagi lausumata minema ja jätab minu sinna vaatama, kuidas vigastatud loomad piinlevad. Jälgin neid põrandal tõmblevaid veriseid tompe ja tahan ära minna, aga niipea, kui ukse küljes olevat haaki avama hakkan, tõstab üks lehmadest pea ja üritab end oma veristatud köntide peale püsti ajada, et koos minuga tulla. Tal on ka paha, ta tahab ka sealt ära. Kahjuks ei ole ta võimeline kõndima, sest tal pole enam sõrgu. Ja mina ei saa teda ka kuidagi aidata. Ta üritab, aga kukub, üritab jälle, kukub jälle. Alles siis, kui ma käe haagi juurest eemaldan, vajub lehm vaevatult maha, otsekui aktsepteerides oma vältimatut saatust. Niipea aga, kui ma lahtrist väljuda proovin, hakkab ta taas meeleheitlikult üritama end püsti ajada. Tema üritus on masendav, sest see on juba ette määratud läbikukkumisele, aga täpselt sama masendav on seal seista ja oodata, et see kõik kord juba lõpeks. Ja selline hullus kestab pool unenägu.

Peab vist Leenu paradiisisaare-tehnika kasutusele võtma...