Überblingenis käisime ka nädalavahetusel. Täitsa mõnna koht: teenindajad olid viisakad ja sõbralikud, baarmenid tantsisid, jne. Selline turvaline tundus. V.a. see, et nii umbes kesköö paiku leidis aset klubilööma, mis kestis ikka tublisti üle minuti ja mille jooksul oli näha täpselt null turvameest. Hoolega loendasin. Null oli. Ma ei väsi kordamast, et kogu turvameeste olemasolu point ja idee seisnebki selles, et inimesed klubi teritooriumil vigastada ei saaks. Mis mõte on turvameestel, kui nad lasevad juhtuda kaklusel ja jõuavad ise kohale alles siis, kui keegi neiu on (oma arvatavat tuttavat) noormeest kaitstes mingilt üllatavalt täpseid lööke lajatavalt vihaselt tüübilt vähemalt viis korda kõvasti vastu pead ja õlgu saanud?
Parim oli aga see, kuidas mingil momendil jooksis keskpõrandale kokku mitu turvat korraga. Mulje jäi igatahes selline, et nad kas a) käisid vahepeal kõik koos õues suitsupausil või b) kogunesid nurga taga ja ootasid, et ikka kõik turvatöötajad kohale jõuaksid, et siis kambakesi julgem peale minna või nii.

Sellega seoses meenub reedel BonBon-is aset leidnud suht samasse kategooriasse liigituv vahejuhtum, kus turvamees olevat küll kohal olnud, kuid kuna peategelased olid mõlemad naissoost, siis "ei osanud turva ilmselt poolt valida", nagu Kelm Porgand vahendas.

Ja nüüd. Palun öelge keegi, miks näiteks mina ei võiks lambist end kuhugi poshi Tallinna öökluppi turvatöötajaks pakkuda? Ma olen üpris kindel, et teeksin seda tööd paremini, kui tänases sissekandes kirjeldatud isendid ja see palk läheks igatahes õigemasse kohta.

A ja siis veel see ka et. Väga ei ole kasu sellest taskulambikesega käekotti piilumisest. Lugematu arv kordi olen juba sisekorraeeskirjades keelatud enesekaitsevahendiga kluppi sisse jalutanud. Eelkooliealinegi saab aru, et poolteist sekundit pilguheitu kellegi käekotti ei ole piisav. Mõttetu libaturvalisus. Plahh.

Ei ole rahul. Üldsegi mitte.