Iga kord, kui sügise saabudes ilm külmaks läheb, tabab see mind üllatusena. Taas kord ei suuda ma uskuda, et selline rõve ja vastik ilm on üldse võimalik. Õues pole isegi niivõrd külm, aga tuul on vali ja tundub ühe koha peal paigal seistes jäisena. Oleks siis mõnus soe sügis.... Aga ei, vihma pritsib näkku, taevas on hall ja kõik muu koos sellega. Loota, et läheb paremaks, on asjatu. Nüüd läheb peris tükk aega ainult hullemaks... Korrutage oma suvi kahe ja poolega ja saate teada, kui mitu aega meil siin nüüd halb olla saab olema. Ja ärge püüdkegi mulle deklameerida tuntud rahvatarkusi a la pole olemas halba ilma, on vaid ebasobivad rõivad. On ikka küll halb ilm olemas. Kui mul augustikuu viimasel nädalal on päevasel ajal õues jalutades seljas tuulejope, paks fliis ja t-särk ning sellest hoolimata külm olla, siis pole see päris normaalne.
Mille kuradi pärast oli mõnedel mu esivanematest vaja siia kolida? No oli vaja, OLI vaja, ahh?? Masohhistide kari, ma ütlen...
Vähemalt on turult toodud köögiviljad oivalised. Ma keeduvette tavaliselt soola ei pane, kunagi neerudega kimpus olles õppisin magedalt sööma ja nüüd mekib ka nii täitsa hästi. Aga need Nõmme turu magumagusad oranži värvi porgandid ja kuldkollased suus sulavad kartulid... niuhh.. nendega olen ma ka ilma igasuguste maitseaineteta meisterkokk! =)
Ja Patisson (või oleks õigem kirjutada patisson?) on tõepoolest üsna suvikõrvitsa sarnane, kuid siiski veidi teistsuguse maitsega. Selline, maiteagi nüüd, lumisem?
4 kommentaari:
see kuidas sa vastikust ja külmast sügisilmast kirjutad tundub mulle omamoodi naljakas... või ikka pigem see, kuidas sa sellesse suhtud.
Pole juu niivõrd tähtis see, mis sinu ümber toimub, vaid see, kuidas sa VALID sellesse suhtuda...
Millegipärast on nii, et kui meid miski häirib, siis ma otsime selle juures veel enam ja enam negatiivseid omadusi, et seda negatiivset emotsiooni võimendada... teine võimalus on keskenduda positivsetele külgedele ja mõelda, miks see kõik nii tore on...
Ehk siis võimalus on tunda rõõmu igasugusest ilmast ja teine võimalus on mõelda, et ilm on nii jube ja seda tõenäoliselt järgmised 9 kuud kuni jälle suvi on...
...ei ole üldse mõeldud kriitikana, lihtsalt mõtted, mida sinu tänane postitus tekitas...
A.
Trust me, ma olen 23 aastat püüdnud leida selles kõleduses miskit toredat ja MISKI ma ka tavaliselt leian, kuid sellest MISKIST ei piisa, et summutada kõike ÜLEJÄÄNUT. Nii umbes paar aastat tagasi andsin alla. Mina tahan soojas olla. You go ahead and ignore your instincts and tell the whole world, including me, how pessimistic they are, aga mina poen teki alla peitu
See on küll üpris vana sissekanne, aga ma ei saanud su blogi mõnda aega lugeda.
Mina olen üldiselt üks neist, kes usub, et halba ilma lihtsalt ei ole olemas. On suhtumine ja riietuse valik. Ja enda arust ma ei peta end. Ma ei usu, et inimesse on mingi ilmaeelistus sisse loodud.
Mulle siiski meeldib eriliselt jahedam ilm ja vihm ning tuul on enamasti nautimisväärne. See tundub lihtsalt nii võimas, kuidas taevast tuleb vett alla ja õhk saab asju liigutada. Mulle meeldib tunda, kuidas vihm ja tuul mind mõjutavad.
Sel suvel ma mõtlesin aga, et ehk on siiski halb ilm olemas. Sest vähemalt 27 kraadises kuumuses ja päikese käes tundus ainus mugav riietus olevat vannitäis vett. Lihtsalt liiga palju palavust ja higi.
Niisiis ma liikusin ringi peamiselt õhtuti.
No näedsiis. Mina jälle talun ka kõrvetavat kuumust hästi ning 27 kraadi sooja on minu skaalal alles seal kusagil aktsepteeritavate soojakraadide alumise piiri lähedal =)
Nii et ikkagi on inimestesse ilmaeelistus sisse kodeeritud. Sulle meeldib sooja ilmaga vannis olla, mina põgenen sinna külma ilma eest =)
Postita kommentaar