Enne tuludeklaratsiooni esitamist kontrollivad tublid inimesed nagu mina igaks juhuks pangaväljavõtte abil kõik kenasti üle. Põnev on kõnealuse tegevuse juures see, et näpuga järge ajades on võimalik uuesti läbi elada peaaegu kõik oma eelmise aasta sündmused. Kus reisitud, suuremad (ja seega tavaliselt ka emotsionaalsemad) ostud, vaadatud filmid, kohvikutamised, jne, jne, jne. Maksa vaid kaardiga ja igast sinu liigutusest jääb märk maha.

Mööda ridu liikudes sain rõõmsalt naeratada, meenutades seda korda, kui oma vana Porschega (mille näidikud töötasid nii ja naa) Tallinnast Kärlasse isa tallu sõites avastasin in the middle of nowhere, et bensiini on järel täpselt niipalju, et on paras aeg paanikaks =)
Kellaaeg oli peaaegu öö, ühtegi bensiinijaama läheduses polnud ja kaasliiklejaid kah eriti mitte. Lisaks oli mobiiltelefoni aku tühi ja rahakotis sularaha paarkümmend senti.

Sain nukraltki naeratada, lugedes ridu Kiili vallas asuva aianduskeskuse külastamisest ja sellele vahetult järgnevast ettemaksust vikerkaarevärviliste punupatside eest, pärast mida läks elu suurte ja järskude laskumistega mõnda aega ainult kehvemaks =S

Sain oma suu kõrvuni tõmmata, nähes paari nädala hotelli- ja restoraniarveid kohtadest nimega Riccione, Termoli, jne. Tänasin saatust elava kujutlusvõime eest ning rullisin kõik suvel Itaalias toimunu mõtetes uuesti lahti. Nagu vaataks fotoalbumit.

Kortsutasin kulmu, nähes korduvaid makseid lennupiletite eest ühte teatud riiki, millest tänu ühele isikule sai minu jaoks pikemaks ajaks no-no country.

Itsitasin vaikselt omaette, meenutades esimest korda, kui istusin päris ihuüksi autorooli ja sõitsin oma lilledele kaste hankima. Muidugi pole too ülekanne lillekastide eest ainus, mis mulle seda vastassuunavööndis sõitmist meelde tuletab. See meenub absoluutselt iga kord, kui ma tollest kohast mööda sõidan.

Muie, mille tõi palgele Merimetsa nakkuskeskuse külastamisest jäädvustunud puugisüsti makse... Ehk siis kuri vaktsineerijatädi, kes ütles, et ta ei anna mulle uut vaktsineerimispassi selle asemele, mille ma kolides ära olin kaotanud, väites, et "tänapäeval KÕIK kolivad ja see pole mingi vabandus". Tädi leebus alles siis, kui ma tema käest küsisin, et kas KÕIK kolivad ühe aasta jooksul neli korda =D

Pesumodellivõistlus; nädalavahetus Pariisis; autokooli eksamid; saksofoni soetamine ja tuunimine; hea väljamaise sõbra käppapidi mööda Tallinna mõnusaimaid söögipaiku vedamine; Narva gängi kokkutulek; Rafile külma ilma vesti otsimise eesmärgil mööda linna loomapoode ringikappamine; Sushihouse`is hullamised; honorarid artiklite eest (ehk siis kõik viimase aasta kirjutised); auhinda vääriv sponsorlus klubile nimega Privè; kuidas ma oma ema, õde ja nende koera öösel mööda linna taga otsisin, vihjeks vaid see, et "siin on see silt, mis näitab, et see jääb sinnapoole"; Helsingi tripp; põrandaliistude paigaldamine Ruuga; Rafi modelliks olemise korrad; hullumeelsed klubi- ja joogituurid ühe öö jooksul; kuidas ma oma põrandavaipu eesli kombel seljas keemilisse ja tagasi vedasin, jne, jne, jne. Igasuguseid lõbusaid ja vahvaid seiku meenub. Peaaegu kõik kõige olulisemad juhtumised on seal kirjas nagu logiraamatus.

Huvitav, kas 2007. aasta tuludeklaratsiooni andmete kontrollimine saab olema sama põnev ettevõtmine...?