Täna hommikul käisin oma pisiõe lastesõime jõulupeo harjutamist vaatamas/kuulamas. Kuna üleeilses Jan Uuspõllu etenduses Ürgmees oli üks kahest põhiväitest see, et kõik naised üritavad informatsiooni koguda (teine väide oli see, et kõik mehed on sitapead), püüan minagi siia reastada, millist informatsiooni ma tollest harjutustunnist sain:

a) Põder elab ikka veel metsa sees mingis majas, mida jänes perioodiliselt külastab ja mille ümber luusib ringi jahimees. Kinnisvara hinnad ei tõuse enam - ma ei mõista, miks see põder ometi kuhugi mujale ei koli. Vähemalt jänesel on 20 aastat kõvasti vedanud, et too jahimees teda veel maha pole nottinud.

b) Aisakellad tilisevad ikka veel täpselt sama kõlaga. Elektro, r`n`b ja breakcore pole oma juuri lasteaedadesse ajanud.

c) Lastega tegelemine tasub vist ära. Te võite ju öelda, et geenid määravad niikuinii suurema osa sellst, millal keegi kõnelema või aisakella laulu laulma hakkab, aga kui ma just väga puusse ei pane, leidus seal küllalt ka selliseid mudilasi, kelle jaoks kodus eriti kellelgi aega ei leidu. Oli jah paista. Ise küll ei tahaks omale koju mingit pisikest pärdikut tekitada, kui pole aega, mida temaga koos veeta. Kuidagi pooliku investeeringuna tunduks see asi mulle.



Ürgmehe etenduse juurde tagasi põigates. Eeskava lõppedes vaatasime Luulega üksteisele otsa ja leidsime, et oleme siiski õnnega koos, et meie tutvusringkonnas etenduses kujutatud "ürgmehi" ei leidu. Ja selliseid naisi, kellest Jan Uuspõld peategelase suu läbi jutustas, oleme ka vaid ööklubide tualettruumides peeglite ees kohanud. Hästi hea tuju tekkis, kui hakkasin mõtlema sellele, et enamus minu meessoost tuttavaid on võimelised millekski hoopis enamaks, kui telekapuldiga "kanalite tapmine", põrandasse kolme augu puurimine või vestluses osalemine paari sõna kaupa. Ja sellised naised, kes ütlevad, et "kõik mehed on sitapead" tahaks ka edaspidi endast võimalikult kaugel hoida =)
Naeru mugistada sai küll, kuigi veidi vähem, kui ümberkaudsed. Meid Luulega vist pole nii lihtne lõbustada? Ma tean, et mina naersin enamus ajast Uuspõllu grimasside ja lavalise väljendusoskuse peale (mõlemad väga head, sündinud koomik), aga need naljad, mille peale ülejäänud saal naeris, muutsid mind hoopis veidi nukraks. Sellised inimesed ongi tegelikult olemas ja nad räägivadki päevad läbi sellist juttu ja käituvad nii, nagu Jan meile ette näitas. Maitea. Ei ole nagu eriti naljakas. Kurb pigem.

Siinkohal tahaks teha vigade paranduse paari nädala eest oma vanatädi küsimusele antud vastuses. Küsimus oli: "Nohh, kas siis peigmehi kah on?"
Minu esialgne vastus: "Kvantiteeti on, aga kvaliteet jätab soovida."
Minu vastus pärast Jan Uuspõllu ühemehe lavastuse vaatamist: "On ikka ja suht kvaliteetsed kah teised. Lihtsalt mina ei oska neid hinnata."