"Ma pole peoloom, sina oled," vastas sõbranna mulle, kui olime dumpinud aastavahetuseks Viljandisse mineku plaani, otsustanud hoopis mõne Tallinna klubi maatasa teha ja ma ta käest pärisin, et milline klubi see neist võiks olla. Loomulikult ma protesteerisin. Ma olen Peo Loom siis, kui sinna satun, aga mitte selles üldises, levinud mõistes. Ei käi igal nädalavahetusel klubides või korteripidudel. Minu jaoks ei ole absolute must igal reede õhtul klubis ringi tilbendada ja laupäeval sõbra korteris läbustada.

Aga eile siiski käisime. Klubides. Mitte sõbrannaga, vaid tolle toreda inimesega, kes andis mulle kaks uut (ja väga hästi sobivat, kusjuures!) hüüdnime, millest me kumbki kumbagi ei mäleta. Ebaõnn.

Aga seda mäletan küll, et jookidest sai degusteeritud järgmisi: Orgasm, Margarita & Blue Sky. Kui neid tühja kõhu peale järjest laksida ilma vahepeal midagi söömata või joomata, siis tunne on tõesti selline, nagu oleksid need kolm kokku sattunud. Üldsegi mitte halb seega ;)

Aga seda ütlen küll, et Guitar Safari Specialit ei soovita proovida neil, kes kokteile hea maitse pärast naudivad. Samas pidutsejad, kes soovivad head elavat muusikat, võivad oma õhtut sellenimelisest pubist alustada küll. Esines liveband (nime vaatasin seina pealt ja jätsin meelde, aga vat - ei mäleta), mille solistil oli niivõrd tugev hääl, et kandis välja nii Lenny Kravitzi, Bryan Adamsi, Mihkli ja Mehhaanikud kui ka R.E.M-i ja paljud teised esitajad. Ja seda üldsegi mitte kuidagi kiunudes või poolvärinal. Hästi laulis. Ja ühe ääretult vahva baarmani leidsin ka sealt pubist. Sõbralikud ja nalja viskavad teenindajad on kindlasti minu lemmikinimeste top viies sees.

Aga nüüd, et olukorda veelgi põnevamaks muuta, lükime ühele magamata ööle veel teisegi otsa ja vaatame, mis saab. Metsikut ja ettearvamatut vana aasta ärasaatmist teile kõigile!!