Üks minu õpilastest soovitas vaadata teleseriaali Dr. House. Arvas, et mulle kindlasti meeldiks. "Jah, muidugi viitsin ma hakata vaatama veel üht seriaali lisaks nendele, mida juba praegu jälgin ja mis on ka väga head," vastasin ma talle.
Nädal tagasi Cinemaniat oodates sattusin aga kogemata soovitatud seriaali lõppu nägema ning olin positiivselt üllatatud.

Peategelane on oma mitte just erilisest sümpaatsusest hoolimata vägagi sümpaatne. Ja see lohutav trip-hopi pala, mis tunnusmuusikaks kõlab, võitis kah südame.
Uued situatsioonid, hea näitlejatöö ka kõrvalosatäitjatelt. Täiesti ostetav asi. Üks tund minu nädalast läheb jälle...

***

Tõe huvides on väga oluline ära märkida, et lugu, mida mina silmas pean, ei ole Massive Attack`i Teardrop, vaid hoopis spetsiaalselt mõnedes "teistes" riikides (väljaspool Ameerikat) näidatavate Dr. House`i osade jaoks loodu.

Rokkstaariga meil juba oli sõbralik vaidlus: tema ütles, et kle, blondi, see on ju Teardrop, mina vastu, et löö või maha, aga ei ole nohh. Ja kumbki oma arvamusest ei taganenud kah. Wikipedia päästis. Internet on ikka üks tore asi.