Desperate Times Call for Desperate Measures

"Tere, ma palun kaks, eeee..., ei, kolm reisilotot."

Mitte midagi ei võitnud. Tunduvalt arukam tegu oleks olnud see piletite alla pandud raha hoopis palmipuuroheliseks võõbatud hoiupõrsa sisse pista, aga eks häda ajab härja kaevu...

Enam ei põlga ära pakkumisi stiilis

"Carry, I`ve got a house in Cuba, would you like to become my housekeeper?"
"You mean like keep it clean and tidy?"
"No, I mean like keep an eye on it."


või


"It`s on the Spanish coast. It`s huge and it`s got a pool. The weather is fantastic all-year round. You`d love it. Take your friends. You`re welcome."



Enam ei ole pirts. Elu õpetab.

I heard that Cali never rains and New York heart awaits. First let's see the West End.

Can we get away this weekend. Take me to Broadway.
Let's go shopping baby then we'll go to a café.
Let's go on the subway. Take me to your hood.
I neva been to Brooklyn and I'd like to see what's good.

Take me on a trip, I’d like to go some day.
Take me to New York, I’d love to see LA.
I really want to come kick it with you.
You’ll be my American Boy.


Estelle koos Verontsu lemmikuga =)



Soov pääseda sinna, kus paistab 15/7 päike, on omandanud kolossaalsed mõõtmed. Varsti ma teen kas midagi kriminaalset või mõeldamatut. Abiellun mingi orkuti-türklasega näiteks.

Ma söön oma kapuutsi ära, kui see pole Chris Martin

Maailmas on vaid käputäis artiste, kelle häält lihtsalt pole võimalik ühegi teise omaga segamini ajada. Täna koju sõites kuulsin raadiost juba mitmendat korda üht uut hip-hopi lugu, mille refrääni laulab üks "sa-lihtsalt-ei-saa-muudmoodi-kui-pead-mind-kuulama"-häälega meesterahvas ja ma isegi ei ole seda lugu guugeldanud veel, aga tunne on küll selline, et võiksin vist vabalt kogu oma maise vara peale kihla vedada, et tegemist on minu ninahäälse lemmikuga Coldplay-st

=)

Ühtlasi olen nõus oma kapuutsi nahka pistma ka juhul, kui Eesti superstaari saatest peaks mõni selline tibu välja kooruma, kelle häält kasvõi natukene Chris Martini omaga võrrelda annaks.

...aga minu suurt armastust Kasabiani ei tõuka troonilt vist küll ükski Chromeo ega Robyn ega keegi muu, kellest ma siin blogis vasikavaimustusega kirjutanud olen.

Bonafied Lovin´

See on see üks kord elus, kui tüdruk on nõus mingile suvale mehele abikaasaks minema lihtsalt ühe loo pärast, mille too on valmis meisterdanud... =)
Need roosad tennised ja ruuduline kidra rihm... fantast! =)
Tantsib ka lahedalt. Isegi koer tantsib =)
Eriti lahe on see koht, kus tädi ja kuts patsu löövad =)
Meloodiast me üldse ei räägigi...

Vahva video. Olen seda tänaseks juba paar kuud pea iga päev kuulanud-vaadanud ja isu otsa ei saa. Iga kord märkab jälle midagi uut, näiteks koera näoilmeid ja žeste.

http://www.youtube.com/watch?v=-wK22u8JDuc

Ja kui nüüd sõnu kuulata (panen need igaks juhuks lõppu ka, sest mõni äi kõnele inglaste keelt, vaid hoopis sakslaste või prantslaste oma), siis omandavad need roosad tennised veel eriti humoorika varjundi...
Igati eluterve huumor.


Chromeo - Bonafied Lovin´

Let me tell you that I saw your boyfriend walkin' down the street.
He was standing all shaky, hands all sweaty
and he could hardly speak.
I might as well take a minute or two to put you onto some game.
You got a boy like him, a man like me
and that's just not the same.

Never mind an SMS, what you need is a sweet caress.
Everybody wanna talk too much, but what you need is a special touch.
Oh girl, wouldn't that feel right - a little dinner with the candlelight?
And really when it comes down to it, pick a man that's down to fight.

I'll give you bonafied lovin',
the type that makes me feel old.
I'll give you bonafied lovin',
the type that makes me feel old.

Let me tell you that I saw your boyfriend walking down the road
He was standing all shook, couldn't even look
and I was extra cold.
I might as well take a minute or two to talk about the perks
'cause you can't compete with a man like me
and that's just how it works.

Look, this comes as no surprise - what you need is an older guy
with a little bit of life experience, the right clothes and the right appearance.
Oh girl, wouldn't that feel nice? Hot dinner with the candlelight...
And really when it gets down to it, pick a man that's down to fight.

Orkutis on tõde


Welcome, Caroliina

Today's fortune: You and your wife will be happy in your life together



Jah, tõesti, ma arvan ka. Peab siva naist hakkama võtma.

Selle asemel, et tõlkida filmi Day of the Warrior pealkiri eesti keelde näiteks Sõdalase päevana, kasutab Kanal 2 võimalust, et näidata teisipäeva õhtul filmi Tapvad sekspommid. Ma ei saa aru, mis mõtet on filmi pealkirja sisu täielikult moonutada, kui tegemist on igati tõlgitava pealkirjaga? Või nohh, ma päris tumba ei ole ja mõistan, et kõikse magusamal õhtusel ajal saab reklaami müüa reeglina suurema ostujõuga meessoole, aga ikkagi. Nende toodete valik, mida müüa kontingendile, kes vaatab parema meelega filmi Tapvad sekspommid kui Sõdalase päev, on vististi piiratud...? Või ei ole?

Suvi keset talve

Täna lõuna ajal tööle sõites paistis päike nii eredalt, et esimest korda selle talve jooksul tekkis vajadus otsida pardalaekast päikeseprillid. Maha oli tuisanud imeõhuke lumekiht, mida polnudki peaaegu näha. Raadiost oli keegi andekas inimene otsustanud lasta väga suviseid lugusid, näiteks Bailandot jms, nii et tekkis päris suvine tunne. Heameelega oleks silmad kinni pigistanud, lasknud päikesel läbi aknaklaasi omale nina peale paista, kuulanud suvemuusikat ja harrastanud wishful thinkingut, aga rooli taga ametis olles pole silmade pikemaajalisem sulgemine just kõige targem tegu. Sellegipoolest, parem pool muna kui tühi koor.

Tiksun viimast töötundi ja piilun salaja kella arvutinurgas - 16:04. Ja väljas on veel täiesti valge! Tundub uskumatu. Kas tõesti tuleb kevad ka sel aastal? Kas tõesti saabub kunagi kord ka veel suvi? Soe ja mõnus ja turvaline ja suure-suure kollase päikeserattaga suvi-suveke. Tundub nii =D

Feast, a splendid one

Minu kõige suurem pisikene sõber nimega Rafi oli vist kusagilt õue pealt lõhnadest lugenud, et täna on sõbrapäev. Miks ma muidu hommikul selle peale ärkasin, et üks kärss üle voodiääre küünitas ja paar pisikesi sõbralikke sihvkasilmi mulle ootusärevalt otsa vaatas. Ärevalt lehvivast sabajupist rääkimata.

Njaa, kui sellise pilguga otsa vaadatakse, siis lihtsalt tuleb midagi kombineerida, muidu jääksid lootuste petmisest tulenevad süümekad vist küll mitmeks-setmeks päevaks vaevama. Igatahes sulgusin ma koos sületäie toiduainetega kümneks minutiks vannituppa ja kui Rafi lõpuks hommikusöögi kallale pääses, ootas teda ees üks suur südamekujuline leivaviiludest ja porganditükkidest kujundatud pidusöök. Kalamaksaõliga üle valatud ja puha. Nämm, kas pole? ;) Rafuskin oli hullumiseni õnnelik, tegi sabaga propellerit ja matsutas nii, et naabrid vist ka kuulsid.
Minu tuju tegi see hiiglama heaks, osaliselt oli muidugi süüdi ka õuest tuppa sirav päike.

Sõprade tähtpäeva puhul blogi lugevatele sõbruskitele ruikk-bröhh-bröööhh ja loodame, et ka teie täna sama rõõmsad olete!
=)

Sirtsutab

Täna lõunast alates on aknast nii iga kahekümne minuti tagant mõned minutid päikest sisse lastud. Akna pool asuv käsivars soojeneb mõnusalt üles. Tunnen end taas inimesena =)

Aga vot ei riputa kõiki fotosid orkutisse vai kuhugi mujale internetti üles. Kes tahab fotusid näha, piab külla tulema. Kodus on mul need kõik kenaste albumi sees olemas =)

Vahel olen kaval nigu ribane ;)


Tegelt olen lihtsalt vanamoeline natuke ja ei taha ajaga kaasas käia.

Kui keemiline puhastus ei aita, siis...

pese kodus ise või küsi nõu nendelt, kes ei ole "asjatundjad". Nõnnamuudu võiks lühidalt kokku võtta järelduse, millele tulin pärast mitmeid jagelemisi keemiliste puhastustega, millest polnud mitte midagi kasu, küll aga kahju (asjata raisatud ajast ja rahast).

Juba mitu aastat olen oma sule- ja muid jopesid keemilise puhastuse vahet vedanud, kuna jopede küljes olevate puhastamisinfo siltide peal on niimoodi soovitatud. Olen tubli, nohh. Okei, tegelt ma väga ei viitsi ka hiljem neid puntrasse tsentrifuugitud hanesulgi üksteise küljest lahti kakkuda, aga siiski. Keemilistes puhastustes peaksid ju töötama oma ala spetsialistid, kes teavad rõivaste puhastamisest ja plekkide eemaldamisest kõike. Kahjuks pole ma siiani saanud tagasi ühtegi jopet nii, et see oleks olnud laitmatult puhas. Kodus omal käel pestes lähevad need puhtaks küll. Kummaline on asjaolu, et tegemist pole olnud mingite imeliste-eriliste plekkidega, vaid lihtsa tänavapori või suisa mudaga jalutuskäikudelt Rafiga. Sellegipoolest läheb jope keemilisse allääres ilutsevate sopaplekkidega ja reeglina ka saabub sealt tagasi suhtkoht samasuguses seisundis. "Spetsialistidelt" aru pärides saan vastuseks, et "aga tänavapori tulebki väga raskelt ära, sool ja teate küll..."
Kui ma ka viitsiks käia seal lolli mängimas, siis iga kord selle eest ligi kakssada krooni maksta väga küll ei taha. Sopaplekid pole veel kogu ooper, aga ülejäänust ma lihtsalt ei viitsi rääkidagi enam.

Minu keemilise puhastuse alased seiklused tipnesid sellega, kui võtsin eile pärast tööd näpu otsa oma vatijope, mille varruka peal olevat nätsu ei suudetud keemilises puhastuses eemaldada ja suundusin Pärnu mnt-l asuva õmblusmasinaid müüva poekese poole, kus kangekaelsetele plekkidele ilusaid tikandeid saab lasta peale õmmelda. Olen seal Abakhan Fabrics-ist üle tee asuvas kohas varemgi käinud. Rõõmsameelsed tädid muutsid taas kasutuskõlblikuks minu lemmikpusa, millele olid enne pesu taskusse jäänud kollased kinopiletid, millest tekkinud plekid ei eemaldunud tõepoolest mitte millegi abil. Pisikese summa eest tikiti plekkidega kohtadele ideaalselt sobivas värvitoonis lilled, mis sobisid rinnaesisel juba eelnevalt asunud lillekestega. Katalooge, kust tikandeid valida, on palju - peaaegu nagu tätoveerija juures.

Ühesõnaga astusin mina taas kord selle paiga uksest sisse ja kurtsin oma nätsumuret. Näitasin õnnetult jope varrukat ja küsisin, et kas sinna oleks võimalik midagi lahedat peale õmmelda. Tädid naeratasid nagu kaks päikest ja üks sibas kiiruga kuhugi taharuumi. Tagasi tulles oli tal ühes käes lakibensiini pudel, teises aga majapidamispaber. Rõõmus tädi eemaldas minu jope varrukalt nätsu vähem kui minutiga ja ütles, et lakibensiini värviplekke ja nätsueemaldavad omadused on ju teada.

Minul jäi üle vaid üllatunult silmi punnitada ja omaette imestada, et huvitav, miks küll keemiline puhastus sellega hakkama ei saanud...

"Kui su rahakoti jämeduse järgi otsustada, võiks arvata, et sul on seal sees palju raha."

Karm tõde on hoopis selline, et tegelikult on mu rahakott pungil täis igasuguseid kliendikaarte. Lugesin kokku - 30. Tänaseks on neid kogunenud piisavalt palju selleks, et vahetevahel unistada õndsast hetkest, mil mu rahakott ära pätsatakse ja ma neist kõigist korraga lahti saan.

Ratsionaalsemad teist mõtlevad nüüd kindlasti, et on tibil siis vaja omale teha nii palju neid kliendikaarte. Ega ei ole tõesti. Aga kui ma teen mingi suuremat sorti ostu ja müüja pakub, et kliendikaarti tehes oleks kohene võit mitu-mitusada krooni? Ma tahaks näha seda inimest, kes ütleb, et aa, pohh, ei soovi. Või kui mõne meeldiva klubi inimesed pakuvad üht meeldivat kaarti, mis annab elevantlikke soodustusi sulle ja su sõpradele?

Daa, beib, ära siis kanna kaasas neid kõiki korraga. Aga kui ma need sahtlisse libistan, pole mul neid kunagi vajalikul momendil ühes ning pealegi oleks mõne kuu möödudes juba ununenud, et mul selline või teistsugune kaart üldse olemas on. R, ptüi, vabandust, P pakkus välja, et hea lahendus oleks kõik kliendikaardid ID-kaardi või mõne muu analoogse peale koondada. Aga see ei lahenda meeles pidamise probleemi.

Oehh. Keeruline on see elu, keeruline.