Feast, a splendid one

Minu kõige suurem pisikene sõber nimega Rafi oli vist kusagilt õue pealt lõhnadest lugenud, et täna on sõbrapäev. Miks ma muidu hommikul selle peale ärkasin, et üks kärss üle voodiääre küünitas ja paar pisikesi sõbralikke sihvkasilmi mulle ootusärevalt otsa vaatas. Ärevalt lehvivast sabajupist rääkimata.

Njaa, kui sellise pilguga otsa vaadatakse, siis lihtsalt tuleb midagi kombineerida, muidu jääksid lootuste petmisest tulenevad süümekad vist küll mitmeks-setmeks päevaks vaevama. Igatahes sulgusin ma koos sületäie toiduainetega kümneks minutiks vannituppa ja kui Rafi lõpuks hommikusöögi kallale pääses, ootas teda ees üks suur südamekujuline leivaviiludest ja porganditükkidest kujundatud pidusöök. Kalamaksaõliga üle valatud ja puha. Nämm, kas pole? ;) Rafuskin oli hullumiseni õnnelik, tegi sabaga propellerit ja matsutas nii, et naabrid vist ka kuulsid.
Minu tuju tegi see hiiglama heaks, osaliselt oli muidugi süüdi ka õuest tuppa sirav päike.

Sõprade tähtpäeva puhul blogi lugevatele sõbruskitele ruikk-bröhh-bröööhh ja loodame, et ka teie täna sama rõõmsad olete!
=)