Padjadoomino

Tema: "Kas sa eelistaksid seda kahest patja või ühest?"
Mina: "Mulle sobib ühene paremini. A sulle?"
Tema: "Mulle sobib kahene."
Mina: "Kas sa ütled seda nüüd ainult sellepärast, et sa tead, et mulle meeldib ühene või istubki sulle kahene etemini?"
Tema: "On seal vahet?"

Võite veel ühe korra küsida, miks mulle meeldivad isetud inimesed =)

Ken-Martti armastab mind ikka veel. Khuul.

Tundub, et ajaga selle mehe tunded minu vastu mitte ei jahtu, vaid aina kasvavad, sest sel aastal sain temalt suisa kaks jõulukaarti. Milliste teenete eest tema neid mulle igal aastal saadab, ausõna ei tea.

Võibolla on tegemist mingit sorti eeltööga - ehk plaanib Kennukene peatselt näiteks muusikukarjääriga algust teha ja kodumaa järgmiseks superstaariks hakata? Sellisel juhul kulub tõepoolest vist iga viimnegi hääl marjaks ära. Meie perelt saab ta neid igatahes kaks - Rafi, va sigudik, oli sel ajal, kui mina omale teed valmistamas käisin, kapi äärelt ühe kahest kaardist kätte saanud ja nätsutas seda rahuloleval ilmel. Ma järeldan, et talle maitses =)

Järgmisel aastal, kulla Kennu, eelistaksin oma tibule siiski kaardi asemel näituseks närimiskonti... Aitäh!

Jõulupolka

Hoolimata asjaolust, et minul kui hingelt päkapikul on suurem osa jõulukinkidest juba maikuus hangitud, pole mu jõuluootusaeg päris kohustustevaba. Pärast seda, kui olin eile õhtul kaks ja pool tundi kinke pakkinud (ja seda mitte seetõttu, et ma mingi koba pakkija oleksin, vaid põhjusel, et lähemaid sugulasi on perede pooldumiste tõttu kuidagi kahtlaselt palju), jõudsin lõpuks ühele põhjapanevale tõdemusele. Võiks öelda, et sellest saab tõenäoliselt suisa minu life philosophy or something. Nimelt, tulevase perekonna koostamise strateegilise plaani teostamisel tuleb olla tubli ja leida keegi igati asjalik meesterahvas, et ei oleks hilisemaid lahku- ja kokkuminekuid. Siis on vähemalt jõuluajal märksa rahulikum olla - ei ole kahtekümmet poolvenda ja -õde või tervet trobikonda lehma lellepoegi, kelle kingituste tassimise all selgroog pooleks ähvardab minna =)

Samuti saaks siis ehk jõuluõhtul rahulikult ühes kohas istuda.
Minul näiteks on eeskujuks isa ja ema, kellel mõlemal mitmekordsed uued perekonnad-paarilised ja loomulikult olen ma kutsutud nende kõikide jõuluõhtutele. Nii et siis mitte lihtsalt sinna, kus on ema või sinna, kus viibib isa, vaid neid istumisi ja seltskondi on veel... Lihtne oleks, kui kutsed oleksid esitatud niisama viisakusest, aga kõige hullem kogu asja juures ongi see, et mind tõsimeeli oodatakse ka. Mis iseenesest on tore, aga ausõna, kui ma suureks saan, siis ma enam niimoodi jõuluõhtul mitme koha vahet trampida ei viitsi. Sellepärast tulebki keegi normaalne mees välja vaadata, kellega jaksaks järgmised kolmveerand sajandit koos jõulu ja muid pühasid veeta. Et poleks mingit iseenda poolitamist. Ja et pärdikutelgi oleksid rahulikud jõulupühad, mitte mingi hullumeelne ühest kohast teise jooksmine ja kiirmenetluses söömine-joomine-kingisaamine. Ma arvan, et paljud lahutatud peredes või emma-kumma vanema juures kasvanud lapsed mõistavad, millest ma räägin.

Niisiis. Üheks uusaasta lubaduseks võikski olla näituseks tuleviku tarbeks mõne mõistliku jõuluka-, jaaniku-, emakeele päeva ja muude rahvuspühade kaaslase väljavaatamine. Mitte, et mulle muidu normaalsed meesterahvad korda läheksid, eksole. Lihtsalt puhtalt jõulumugavuse pärast.

Selle meeldiva mõttega siirdun nüüd aga luuletusi õppima, et homme ühelgi jõulupeol häbisse ei jääks. Mitu luuletust teie meelde peate jätma? Mina pean peaaegu terve raamatutäie.
Dieet algab ka kohe kahe minuti pärast, sest kuda sa, hing, ilma eelneva põhjaliku näljutuskuurita mitme pere pakutavaid hõrgutisi kõhtu mahutad? Kui on road valmis kokatud, siis tuleb süüa ja mitte pererahvast solvata...

Rahulikke jõule ja peolauas kohtume, raisk!

Oh so hooked

Oehh. Masinad on tagasi vahetatud ja mina sitsin jälle selle sees, mille kohta mu vanaema kommenteeris, et "issand, kui must. Homseks pead sa selle küll ära pesema, muidu ma saan infarkti." Antud juhul pole minu jaoks muidugi põhiteemaks mitte puhtus vaid minek. Need rõngad, millega ma nüüd vahepeal paar päeva sõitsin, oehh jahh. Kui minu autot peab veidi ikka tagant utsitama, siis too hakkab liikuma niipea, kui jalg piduripedaali pealt eemaldada. Niuhh. Ja kui natuke gaasi vajutada, siis kohe läheb. Nagu kohe kohe, mitte siis, kui veel juurde vajutada. Ei saa arugi, kui juba on kiirus kusagil seal, kus ei tohiks olla. Laes siis täpsemalt. Täitsa nagu lõbustuspargis. Läheb nigu ludinal. Ja mina istun rooli taga, suu kõrvuni peas, juubeldav pilk silmis.
Niimoodi sünnivadki liiklushuligaanid - täiesti tahtmatult.

Nüüd sa, mammut, siis tead - ma käin sinuga ainult su auto pärast
=P
Vahetame tagasi, pliis-pliis-pritipliis!

Siit tuleneb soovitus kõikidele hingelt rullikutele, kes ihkavad omale nelja rõngast või mingit muud analoogset sõiduriista, aga naine ei luba hankida: laske naine korra rooli taha ja las proovib ise, kuda mekib. Sest rooli taga viibida on hoopis midagi muud, kui kõrvalistmel passida ja ilus olla =)

I dont deserve you
unless it`s
some kind of hidden message
to show me life is precious.
And I guess its true.

Crazy Town - Butterfly

I`ve paid for your mistakes

Ma sõidan praegu ühe teise autoga. Siia igaks juhuks ei kirjuta, kelle omaga või millisega, muidu hakkab teil liiga huvitav =)

Küll aga lisan ühe loo, mille leidsin tolle masina plaadimängijast. Sobib praegusesse etappi nagu rusikas silmaauku.

http://www.mediamax.com/caramelcarry/Hosted/Linkin%20Park%20-%20No%20More%20Sorrow.wma

Ei, ma ei kavatsegi järgmist postitust valmis kribida enne, kui te Robyni videosid pole tšekanud. Vot takoine väljapressimine. Nagu Layla mu põrsikuga jalutades tollele sõnas: "Sinust endast oleneb, kui kiiresti me tuppa tagasi läheme."

Siinkohal tahaks ära kasutada blogiruumi ning edastada südamlikud tänud nendele inimestele, kes minu tubase režhiimi ajal Rafiga õues jalutamas viitsisid käia. Layla ja Marit ja naabripoiss ja last but not least, Mammut kahh. Röhh! =)

Minu uus lemmik, big time!!

Arusaadavatel põhjustel armastan ma seda tšikki täiesti meeletult. Mitu nädalat juba kuulan, aga lahti ei saa. Vaatan ka juba mitmendat nädalat, aga see ei muuda olukorda sugugi etemaks, aina hullemaks läheb. Kui me rõivad ja sonksid välja jätame, siis eriti spets on veel see, et tädi ei ole lasknud oma hambaid korrigeerida. Väga vinge!

Siin on tema minu arvates parimad lood. Selleks, et teie ei peaks youtube-is ringi tuhnima. Midagi igale maitsele. Auka.
Kusjuures tibi on paljudele lugudele teinud kaks kardinaalselt erinevat videot ja ka ise oma lugusid töödelnud. A maihakka siin duubeldama.


Handle Me
http://www.youtube.com/watch?v=0HCa05pQzwo


Konichiwa Bitches
http://www.youtube.com/watch?v=qd4Su5qmf1o


Be Mine!
http://www.youtube.com/watch?v=_PDNRTCuPyQ
(paganas ja ta oskab näidelda ka)


Cobrastyle
http://www.youtube.com/watch?v=2A-fuFeRekE
(kui saund on põhiline)
http://www.youtube.com/watch?v=FGnn2XQQ01A
(kui liikuv pilt on olulisem)


Eclipse
http://www.youtube.com/watch?v=k50jj_dp0NQ
(väga ilus aeglane lugu, mille videot ma kahjuks ei leidnud)


With Every Heartbeat
http://www.youtube.com/watch?v=3vfLvZCdT9g&feature=related
(Seda mina ei usu, et leidub keegi, kes seda lugu kuulnud pole. Kange isu on siia hoopis igasugu tuubist leitavaid sama loo mikse sättida. Heast asjast on loendamatul arvul põnevaid segusid tehtud).


Crash and Burn Girl
http://www.youtube.com/watch?v=2C8UXZrN9UY


List of Demands (koos Jenny Wilsoniga)
http://www.youtube.com/watch?v=T77Dp0QXI-A


Bum Like You
http://www.youtube.com/watch?v=7RVC2jrWcts
(keegi just ütles, et sõnu peab kuulama)



Midagi ka 10 aasta tagusest ajast:
Do You Know What It Takes
http://www.youtube.com/watch?v=G6kH3BQeqRc&feature=related




Aasta aega Kasabiani sai natuke otsa ja algas aasta aega Robynit. Don`t get me wrong - I`ll always love those guys, aga armunud olen ma nüüd Robynisse. Paluks uut ringtone-i =)

Aa ja muide, selle asemel, et teha suurte plaadikompaniidega kompromisse oma muusika osas, lõi plika hoopis oma leibeli ja teeb nüüd täpselt seda, mis pähe tuleb. Respect in block letters!