Jõulupolka

Hoolimata asjaolust, et minul kui hingelt päkapikul on suurem osa jõulukinkidest juba maikuus hangitud, pole mu jõuluootusaeg päris kohustustevaba. Pärast seda, kui olin eile õhtul kaks ja pool tundi kinke pakkinud (ja seda mitte seetõttu, et ma mingi koba pakkija oleksin, vaid põhjusel, et lähemaid sugulasi on perede pooldumiste tõttu kuidagi kahtlaselt palju), jõudsin lõpuks ühele põhjapanevale tõdemusele. Võiks öelda, et sellest saab tõenäoliselt suisa minu life philosophy or something. Nimelt, tulevase perekonna koostamise strateegilise plaani teostamisel tuleb olla tubli ja leida keegi igati asjalik meesterahvas, et ei oleks hilisemaid lahku- ja kokkuminekuid. Siis on vähemalt jõuluajal märksa rahulikum olla - ei ole kahtekümmet poolvenda ja -õde või tervet trobikonda lehma lellepoegi, kelle kingituste tassimise all selgroog pooleks ähvardab minna =)

Samuti saaks siis ehk jõuluõhtul rahulikult ühes kohas istuda.
Minul näiteks on eeskujuks isa ja ema, kellel mõlemal mitmekordsed uued perekonnad-paarilised ja loomulikult olen ma kutsutud nende kõikide jõuluõhtutele. Nii et siis mitte lihtsalt sinna, kus on ema või sinna, kus viibib isa, vaid neid istumisi ja seltskondi on veel... Lihtne oleks, kui kutsed oleksid esitatud niisama viisakusest, aga kõige hullem kogu asja juures ongi see, et mind tõsimeeli oodatakse ka. Mis iseenesest on tore, aga ausõna, kui ma suureks saan, siis ma enam niimoodi jõuluõhtul mitme koha vahet trampida ei viitsi. Sellepärast tulebki keegi normaalne mees välja vaadata, kellega jaksaks järgmised kolmveerand sajandit koos jõulu ja muid pühasid veeta. Et poleks mingit iseenda poolitamist. Ja et pärdikutelgi oleksid rahulikud jõulupühad, mitte mingi hullumeelne ühest kohast teise jooksmine ja kiirmenetluses söömine-joomine-kingisaamine. Ma arvan, et paljud lahutatud peredes või emma-kumma vanema juures kasvanud lapsed mõistavad, millest ma räägin.

Niisiis. Üheks uusaasta lubaduseks võikski olla näituseks tuleviku tarbeks mõne mõistliku jõuluka-, jaaniku-, emakeele päeva ja muude rahvuspühade kaaslase väljavaatamine. Mitte, et mulle muidu normaalsed meesterahvad korda läheksid, eksole. Lihtsalt puhtalt jõulumugavuse pärast.

Selle meeldiva mõttega siirdun nüüd aga luuletusi õppima, et homme ühelgi jõulupeol häbisse ei jääks. Mitu luuletust teie meelde peate jätma? Mina pean peaaegu terve raamatutäie.
Dieet algab ka kohe kahe minuti pärast, sest kuda sa, hing, ilma eelneva põhjaliku näljutuskuurita mitme pere pakutavaid hõrgutisi kõhtu mahutad? Kui on road valmis kokatud, siis tuleb süüa ja mitte pererahvast solvata...

Rahulikke jõule ja peolauas kohtume, raisk!