Oehh. Vahepeal on nii palju põnevat ja põnevamat toimunud, et pole tööst vabal ajal olnud eriti mahti arvuti tahagi istuda, rääkimata blogi kriblamisest. Mõned eredamad hetked möödunud nädalast:

* Tädi juubel reedel Scotland Yardis

Tore seltskond, maitsvad söögid ja elav muusika. Halb (okei, väga halb) oli see, et bänd kasutas ka võimendeid, mis olid ruumi suurust arvestades absoluutselt täiesti tarbetud. Tagajärjeks oli see, et juttu ajada ei saanud ka valjul häälel kõrva röökimise taktikat kasutades. Jala keerutamiseks oleks kõlvanud ka veidi vaiksem muusika. Kui ikka kõrvadel juba valus hakkab, siis pole päris õige asi.

Kohtusin esimest korda ka oma isa uue pruudiga. Kommenteerin kunagi edaspidi, kui teda ehk juba paremini tundma olen õppinud.

Peo lõpus käisime sugulasega ülemisel korrusel piljardit mängimas. Leppisime kokku, et taome üpris suvaliselt ja et valget ja musta võib ka auku lüüa ilma, et sellele mingit karistust järgneks. Lõpuks kujunes mäng selliseks, et triibulistega lõime valgeid ja värvilistega musti, jne. Väga vabastav kogemus.

* Luige näitus laupäeval

Palju armsaid loomakesi ja põnevat shoppamismaterjali lisanditega mee, käsitsi valmistatud shokolaadide, imekaunite klaas- ja portselannõude ning kümnete muude huvitavate esemete näol. Ma muidugi jooksin ummisjalu sigu otsima. Leidsin ka. Raja miniloomatalu must minisiga pikutas talle spetsiaalselt püstitatud angaarikujulise varjualuse all. Minu arvates oli tegemist Rökuga ja nii ma temaga kontakti saada püüdsingi. Röku (või siis siga, keda ma ekslikult Rökuks pidasin) tegi sabaga vastu maad plapp-plapp ja tudus edasi. Hüüdsin uuesti, et röku-röku-röku, vaata siia! Röku tegi taas kord sabaga vastu mulda plapp-plapp. Hõikasin vaikselt, et Röku, ae, mina siin! Röku tegi ühe silma lahti, naeratas mulle oma sõbraliku seanäoga, patsutas veel kord sabaga mulda ja põõnutas edasi. Suuremat hedonisti loomariigis kui siga ei ole mina veel kohanud!

Üks suuremat kasvu roosa kodusiga oma pisikeste põrsastega oli Luigel ka. Kõik nii puhtakesed, nii puhtakesed. Kui neid oleks lubatud näpuga katsuda, oleksid vist küll puhtusest suisa krudisenud.

Pärast Luige näitust käisime isapoolse vanaema juures lõunal. Vanaema oli valmistanud lõhet kartulite ja kurgisalatiga. Magustoiduks oli õunakissell. Maitses paremini, kui ükskõik millise viimase aasta jooksul külastatud restorani, kohviku, pubi või lounge`i roog. Kõik need uhked ja ametlikult või mitteametlikult tunnustatud kohad võiksid omale rohkem vanaemasid tööle võtta...

* Rockstar`i ärasaatmispidu teisipäeval Maailmas, Tartus

Vot see mulle meeldis! =) Maailmas on muidugi alati tore, aga seekord oli rokistaar ise plaadikeerutaja rollis ja miksis kokku üle ühe poppe ja noortepäraseid ning muigele võtvaid kiiksuga lugusid. Jõime kurgivett, mis oli oluliselt ebatervislikum, kui kõlada võib - nimelt leidus seal sees lisaks veele ja Sprite`ile ka viina. Lõppes kogu see asi niimoodi, et kui ma hommikul Kari kõrval tema korteri uksest välja astusin, kuna olin lubanud ta enne teele asumist tööle ära visata, ei leidnud ma autovõtmeid. Taskus, kuhu ma need tavaliselt panen, polnud. Teises taskus kah polnud. Kotis polnud, kusagil polnud. Appiappi! Mida ma teen ilma autovõtmeteta? =D
Nii umbes viis minutit hiljem selgus, et olin autouksed lahti jätnud ja võti oli... süütekas. Siit moraal: ei ole vaja juua liiga palju kurgivett, karata tantsu totakate lugude saatel ja kallistada vahvaid võõraid poisse. Pia läheb segamini!

* Õunte koristamine ja aukude kaevamine Viljandis kolmapäeval

Pehme maa puhul on kaevamine vaieldamatult üks minu lemmiktegevusi. Kuna auto pagasiruumi mahtus ainult kindel arv õunakilosid, sai veidi füüsilist tööd ka tehtud ning ülejäänud õuntele suuuur auk kaevatud. Mulle väga meeldib eesmärgipärane rassimine. Remonditalgud näiteks ja.

* Ruu sünna tähistamine Sensos neljapäeva õhtul

Iga kord, kui selles kohas söömas käin, luban endale, et sinna ma küll enam ei naase. Aga mida teha, kui keegi kodakondsetest otsustab seal oma sünnipäeva pidada? Ütlen, et sorri, mina ei tule, kuna mulle ei meeldi see koht? Üllataval kombel toit seekord vastik ei olnud. Oli üpris talutav. Juustukook aga maitses isegi hästi, mida poleks osanud oodata. Kelner oli kommetega, vastas kõikidele minu küsimustele ja menüüsid eest ära ei rabanud =)

* Madratsite viimine Loomade Hoiupaika laupäeval

Mingi aeg tagasi pidasin oma sünnipäeva. Kingi- ja lilleraha panid külalised karbi sisse. Täna käisime lemmikloomatarvete kaupluses ja ostsime kaks suurtele koertele mõeldud pesamatti, mis olid nii pehmed ja mõnusad, et ma oleksin heameelega kohe sealsamas poes ise sinna mati peale kokku kerinud ennast. Ausalt, minu voodi on magamiseks ebamugav, need madratsid olid aga pehmed nagu unenägu. Peaks end mõnele koerale kaissu sokutama =)

Hoiupaiga loomad olid kõik vahvad, eriti üks valge-roosakirju kiisumiisu (jah, isegi kuigi mulle kassid ei meeldi), kes keris end Kari kaela lähedale ja nurrus talle kõrva =)
Meelde jäi veel üks suurte tõsiste silmadega punakaspruun bokser ja oma jämedaid sabasid rõõmustamise rütmis volksutavad kutsid.

Töötajate käest saime teada, et loomasõbrad võivad Hoiupaigas koertega jalutamas või kiisudega mängimas käia. Ma leian, et see on perfektne trenn minu jaoks. Mõtestatud tegevus, mitte lihtsalt niisama naljaviluks jala või käe üles-alla vibutamine, nagu igasugustes sheipingutes, aeroobikates ja muudes jumpamistes kombeks on. Saab oma koeraisu maandatud ja mõõdukalt liigutatud. Ei pea mingit põhjendamatult kallist aastamaksu maksma ega spetsiaalseid trenniriideid hankima. Ja saab samal ajal midagi kasulikku tehtud. Super noh!

Pärast veidi pikaleveninud külaskäiku, mille jooksul Kar suutis ühele kassile siinkohal targu mainimata jäetava hüüdnime panna, läksime Tanduuri sööma. Ma tõsiselt soovitan sealset Sorba suppi ja Masala teed. Viimast küll vaid neile, kellele meeldib vedela piparkoogitaigna ja lattekohvi segu juua =)

Ja ülehomme tuleb Tiiger Tallinnasse. Mul on kurikaval plaan teda mööda Tallinna sushikohti ringi vedada =P