Filme käisime vaatamas Sõpakas. Esmaspäeval seda uut Eesti dokki nimega Tervitusi Nõukogude Eestist ja eile Kuningannat. Ma tean, et need ei ole võrreldavad, aga Kuninganna oli siiksi hulka etem. Nii julmalt siis. Lihtsalt et... oleksin ma grammi võrra tuutum, poleks ma Eesti doki paralleelidest aru saanud. Sellest ühest ent see-eest väga heast paralleelist Kuningannas ilmselt samuti mitte, aga siiski...
Võibolla oli asi selles, et ma istusin esmaspäevase filmi ajal täpselt kohvi(või milleiganes)masina kõrval, mis vahepeal sahises ja ajas mingit imelikku lõhna välja. Kuigi saalis viibis peale minu ja mu kaaslase veel vaid alla kümne inimese, pidas tädi piletikassatädi mingil põhjusel paremaks anda mulle piletid kõige ebasobivamasse kohta. Eile igatahes parandasin ma vea ja selgitasin talle, et kui vähegi võimalik (mis on Sõpakas suht teostatav), võiks ta mind istuma suunata kuhugi "keskele keskele". Kinoskäik on vist tõepoolest ainuke ettevõtmine, kus ma eelistan keskpärasena püsimist. Kuigi tõele au andes pole ridade otste pealt filmi vaatamine hea ehitusega saali puhul sugugi vähem elamusi pakkuv kui keskelt. Küll aga on esimesed ja, nagu esmaspäevane kinoskäik ilmekalt tõestas, ka tagumised read suht riskantsed.
***
Sipsti korraks internetiskäigust on taas kord saanud kolmetunnine magamaminekuga lootusetult hilja peale jäämine. Mitte et see mind vähimalgi määral kõigutaks. Sõltuvust tekitavate ainetega ongi alati niimoodi. Mõtled küll, et oh-ma-vaid-korraks-ja-ainult-õige-pisut, aga pärast, kui laksu kätte oled saanud, vaevled mitu aega suhtelises agoonias.
And now that I have the grin of a Cheshire cat, what next? =)
2 kommentaari:
Oot, aga kui saalis oli alla kümne inimese, siis mis takistas sind kohta vahetamast?
Kui on vähe rahvast, siis ma ei istu kunagi määratud kohal, juba sellepärast, et kassapidajatel on kole komme kõik kümme inimest üksteise kõrvale paigutada.Aga mulle meelib, et mu ees ja kõrval keegi ei segaks.
Kõige nõmedamad inimesed on need, kes tulevad tühja saali oma piletitega vehikiam, et "kuulge, te istute minu koha peal". Jeezuz, saal on tühi, vali endale meelepärane koht, ega sa piletiga laulatautd pole.
Kohta ei vahetanud, sest
a) ma lootsin heausklikult, et filmi ajaks lülitatakse kõik muud hääli tegevad aparaadid välja, aga kui film pihta hakkas ja ma sain aru, et seda ei tehta, ei tahtnud ma enam kaasvaatajaid segada. Minu jaoks on see häiriv, kui keegi näiteks kinno hiljaks jääb ja siis oma ridade vahel ringikosserdamisega mu vaadet varjab ja ma ei taha seda teistele teha.
b) istun reeglina alati määratud kohal, sest ilgelt nõme oleks seitse korda oma kohta vahetada, kuna iga kord saabub keegi, kellel tegelikult ka on õigus seal istuda. See segab ju teisi kinokülastajaid.
Ja mind tavaliselt ei sega inimesed mu kõrvalistmel. Ma nii eestlane ei ole =P
Postita kommentaar