neljapäev, august 19, 2010

Uudiseid vaatasin kokkamise kõrvale. Hispaanias hüppas härjavõitluse areenil härg üle piirdeaia ja vigastas 40 inimest.

Mida sellise uudise pääle kosta?
Paras värdjatele?

Tundub karm, aga no tõepoolest - on vaja ronida üldse sellisesse paika? Midagi paremat ei ole oma ajaga peale hakata, kui jõhkrust ja julmust jälgida?

Käesolev on üks nendest vähestest kordadest minu elus, kus emotsioon on tõepoolest puhtalt "paras-paras-paras". Ja asjaolu, et piisavalt suur arv inimesi seda uudist vaadates/kuulates ei tunne kaasa härjale vaid inimestele, on minu jaoks veel eriti tülgastav. Palju neid härgi surma saab iga päev sellepärast, et mingid debiilikud leiavad, et on äge end lõbustada vaadates loomade piinamist ja tapmist?

Ja siis veel see traditsiooniline härjajooks... Nii kangesti arenenud ja humaansed nagu me oleme... tagumine aeg ära lõpetada taolised idiootsused.

Väkk. Some people really make me sick to my stomach.

esmaspäev, august 09, 2010

Elu nagu filmis

You know the law: two men enter, one man leaves. Welcome to another edition of Emotional Thunderdome! *

*Mad Max Beyond Thunderdome inspired
Tripping on Sunshine*

Vühüüühh!! Ma tean, et ma ütlesin sõna "tähistama", aga nii pikale veninud tähistamist ma küll ette ei kujutanud =D
Oli väga põnev nädalavahetus. Sai vahvate inimestega tutvutud ning igasuguseid uusi ja huvitavaid situatsioone ja rolle proovitud. Pealiskaudsest ja jauravast Venetsueela seebiseriaalist hingestatud-mõtestatud sügavatähenduslike nii-ilus-ja-habras-et-ei-julge-puutuda-muidu-läheb-veel-katki inimsuheteni. Lõbusnaljakate hängimiste tulemusena said mitu inimest omale uued koomilised hüüdnimed. Kolmapäevast reedeni ei tšilli ma seega Pärnus mitte Veronikaga vaid Ülbe Murumunaga, jne, jne =))
Mõnda nendest filmilikest situatsioonidest, mis trükimusta ega ka mitte blogitinti ei kannata, mäletan ma päris kindlalt elu lõpuni. Boratlik-Brünolik šokiteraapia raputab oma mugavast, harjumuspärasest kestast lahti ja tuleb vahetevahel ilma kahtluseta kasuks ;)

Aga ööklubi nimega Vabank ei meeldi mulle endiselt. Õhk, mida hingata ja käte-jalgade liigutamiseks vaba ruum peaks olema minu meelest ühe klubi puhul elementaarne. Võibolla on see maitse küsimus, aga minule selline "tuubil täis trolli" efekt väga ei imponeeri. Ja Hollywood, mida me üle mitme aasta uuesti proovisime ja mille klubikaarti kassiirina töötanud meeldiv noorhärra kümneks aastaks pikendas, oli ka kahjuks pehmelt öeldes kesine. Muusikavalik igatahes ei olnud kummaski hea. Hollywoodi puhul on asi kindlasti konkreetses peos kinni, sest Electrosexi pidude muss oli küll übervõimas. Aga Vabanki puhul tundub mulle järjest enam, et plussiks on vaid ilus interjöör ja ilusad-viisakad-sõbralikud teenindajad ja et inimesed ei käigi seal mitte muusika pärast vaid pigem üksteist vahtimas ja jooke degusteerimas. Kuna meie reedene soojendusüritus venis oodatust pikemaks, jäi MTV muusikavideot meenutava publikuga CatHouse ja sealsed kompud noormehed seekord ära, aga selle puudujäägi parandame järgmisel reedel =)

Reedeõhtusele klubiprogrammile eelnenud eestisuvine nädalate kaupa magamata olek ja nädalavahetusega sugugi mitte paranenud olukord (48 tundi järjest üleval olla ei ole ühegi mõõdupuu järgi normaalne ega soovitatav, don`t try this at home!) aga tekitas täna ööseks lõpuks mulle autorooli taha konkreetselt hallutsinatsioonid. Mitte ühe vaid isegi mitu. Iseenesest huvitav uus kogemus, aga uuesti kogeda väga ei igatse.
Ja niimoodi kiirkorras überväsinuna magamajäämist, et ei jõua koju jõudes voodissevajumise ja unnesuikumise vahepeal endale tekki ka peale tõmmata, ei ole mina oma elu jooksul veel kogenud. Hea, et silmad jõudsin kinni panna =D

Üldiselt ma tahtsin öelda, et ma olen väga õnnelik =)
Õnnelik inimene ja õnnelik as in meeleseisund. Soovisin seda teiega jagada, et multipleerimise tulemusena veel õnnelikumaks saada (ahnepäits!! =)) ning hetke jäädvustada, et kunagi tulevikus, kui akna taga on see ilm, mille vastu ei aita muu kui kaks komplekti pakse kardinaid või lennukipiletid mitumitu laiuskraadi allapoole või on parasjagu mitte-nii-äge periood elust, oleks mõnus tagasi lapata ja lugeda ja mõttes seda kõike uuesti läbi elada =)

Ailavju ailavju ailavju =))

*Pizzaman - Tripping on Sunshine, Mike C remix

reede, august 06, 2010

Palju rõõmu minu õuel

Täna käisime tibunotsuga arstil. Nimelt saime, pärast seda, kui olime neli aastat põssaka nahaprobleemiga hädas olles katsetanud igasuguseid asju alustades tsingitablettidest lõpetades beebiõlidega ja jõudnud lõpuks juba lootusetutena peaaegu et alla anda, poolkogemata vihje, et kooruv nahk võib olla tingitud seasügelistest. Ja et kuigi see koertele ja inimestele külge ei hakkavat, põhjustavat see pretty much kõiki neid vaevusi, mis mu kullatükki viimastel aastatel piinanud on. Ausaltöeldes tärkas minus selle uudisega pisikene lootusekiir ja kuigi iseenesest ju tegemist vastiku asjaga (no kellele ikka sügelised meeldiksid??!), lootsin salamisi, et kui arstile jõuame, kinnitataks meile, et just sellega tegemist ongi. Siis vähemalt teaks lõpuks ometi, milles asi, mitte ei kobaks pimeduses!

Ja nii läkski. Tatari tänava loomakliiniku arstionu, kes minisead enda jurisdiktsiooni alla võtnud, oli nii sümpaatne ja rahulik ja üldse ei pabistanud, et suisa lust oli seal viibida. Muidu on meie loomaarstidel ju alati see oh-issake-appike-misloomseeveelon paanika. Igatahes ütles arst kohe pealevaadates, et jap, ongi sügelised ja et paar-kolm korda teeme süste, peseme-puhastame vaibad ja looma aseme ja siis on korras. Te ei suuda minu õnne uskuda! Sügelised! Jessssssss!!!!!! =D

Ja nagu sellest veel vähe oleks, oli Rafi terve sõidu arsti juurde tubli ja sinna jõudes tublim veel. Justnagu oleks minu eelnevast jutust aru saanud, kui ma seletasin, et nüüd läheme arsti juurde, kes teeb notsu naha heaheakeseks. Arsti juures oli ta hästi kuulekas, ei jonninud absoluutselt, kõndis kuhu vaja ja ronis põhimõtteliselt lihtsalt ütlemise peale kaalule. Muuseas, selgus, et me kaalume täpselt sama palju =)
Arstikabinetis ei ruianud ta ühtegi korda, ka mitte siis, kui pidi paigal olema ja tehti süste, millest üks olevat täitsa kibe. Lihtsalt kõndis huvitatult ringi, liputas saba ning uuris olusid ja inimesi (varbaid kusjuures täiesti sõbralikult =) Mina olin oma sealapse üle nii uhke, et oleks tahtnud talle kohe medali rinda riputada. Nii mõistlik ja arukas siga on mul! =)

Aga ka see pole veel kõik =D
Paar päeva tagasi käisin põlvearsti juures ja uued uudised on sellised, et mina võin oma eelmise sünnipäeva ajal linoleumiga mäest alla katki sõidetud põlvega nüüd vaikselt igasuguseid asju hakata tegema. Tantsida ja. Hüpelda ja. Kontsi kanda ja võibolla hea õnne korral isegi joosta. Tasapisi ja tunde järgi, aga see-eest kõike =D

No ma ei tea kohe. That requires for a celebration. Täna õhtul Verontsuga CatHouse-is ja Vabankis ja Hollywoodis siis tähistame, täiega =D =D

I just love it all! =D
Katusekino on äärmiselt vahva koht, kus võiks igaüks, kes oma ellu erilisi hetki soovib, suve jooksul korra ära käia!

(Näete, suudan ühe lausega hakkama saada küll, kui vaja ;)
Nii palju küsimusi, nii palju vastuseid. Tundub, et viimasel ajal jõuavad kõik vastused kuidagi kiirema tiiruga kohale. Et ei saa veel õieti küsimus maha settidagi, kui juba hakkavad vastused robinal peale trügima. Suhteliselt kahtlane tundub, ütleme nii =)

Aga ma muidugi pärin ka kolevägapalju =) Sellise küsimuste hulga peale võiks ju ka mõni vastus saabuda, eksole.

Omaette apelsinisukaad on muidugi see, et tegemist on valikvastustega. Ja mul on pea otsustamisest kirjumirju nagu amasoonia liblikas. a), b) ja c) (ning mõnel puhul isegi d) ja f)) on mind täiesti ära väntsutanud. Ei tea enam, mida võtta, mida jätta, keda usaldada ja keda vältida. Millist teed mööda edasi kõndida ja kas mõned neist teedest ehk eespool uuesti kokku jooksevad?

kolmapäev, august 04, 2010

Praegu ei ole väga aega blogistada. Keegi neiu kusagil kommentaariumis ütles väga tabavalt, et eestlase elu on selline, et tuleb kolme suvekuuga ülejäänud üheksa kuud ka ära elada. Ja enam-vähem nii ongi.

Tahtsin lihtsalt seda öelda, et minu meelest on täiesti jumalik, et ma saan öösel, ööööööösel, jalutada Tallinna kesklinnas pluusiväel ühest klubist teise ja mul ei hakka sekundikski külm. Isegi jahe ei hakka. See on lihtsalt nii äge, et õnnepisar tuleb silmanurka. Nagu oleks reisil kusagil, kus on "päris" ilm. Heameelega emigreeruks sellesse juppi Eestist =) Mind need kuumalained ka ei kõiguta, mis kõiki teisi virisema panevad. In fact, I actually pretty much adore them =)

Ilusa ilmaga on muidugi igalpool ilus. Aga mõnes kohas on natuke ilusam kui mujal. Veetsin poolteist nädalat Saaremaal. Vahelduva eduga täitsa päris maal ja linnas ka. Selles ainukeses siis, mis seal on =)
Ma tean, et nende kahe sõna koos kasutamise on keeletegelased ära keelanud, aga jube mõnus oli! Nii külavaheteed mööda seaga hängida kui Kuressaare kesklinna peatänavaid pidi promeneerida. Päike ausõna paistab seal kuidagi teistmoodi. Puhkuse veetmiseks on see mu meelest ideaalne paik: parajalt rahulik ja parajalt tegevuses. Mina näiteks olin vahelduseks sellele pealinna plääžitamisele ja kohvikutamisele ja kinotamisele natuke kultuurne ka ja käisin Arensburgi hotelli hoovis Jääääre kontserdil ja Sadamaaidas etendusel. Mõlemad olid vahvad. Jäääär peaks käesoleva tuuri raames mööda Eestit ringi tiirutama veelgi ning toda saarlaste elu-olust ja mõttemaailmast humoristlikult ja isegi riukaga pajatavat etendust nimega Rääkivad kivid näeb ka veel igal õhtul kuni pühapäevani, soovitan soojalt mõlemat. Ja kui juba käik Kuressaarde, siis La Perla terrassil istumine ja nende maitsvate roogade nautimine lisanduvad samuti soovituste nimekirja =)

Nüüd siis jälle poolteist nädalat päälinna preilna elu ja seejärel Pärnut revideerima =)
Tegelikult päris aus olles ma vist eelistan suvel vähemalt Eestis selliseid paiku, kus rohelust on rohkem kui ehitisi. Eile poolel teel Saarest koju ootas meid Küpsisesõltlase pesamaja koos ohtrate küpsetiste ja võimalustega sissesöödut ära kulutada ning see oli täpselt taoline koht, kus puud-põõsad tugevas ülekaalus. Aga siiski mitte mingi telkla eksole, vaid viisakas koht ikkagi. Minule kui sabaga tegelaste suurele fännile valmistas peale petanque-i ja noolemängu muidugi elamuse järjekordselt ka kass Dima, kes mulle alati nurrudes kaenlaauku poeb ja keda ma kangesti Rafile vennaks tahaksin koju tassida ning see, kui suur kari vissisid akna taga looklevat teed mööda lüpsile suundus. Ilusad kirjud lehmad. Sigu oleks võinud ka olla. Lisaks sellele ühele, kes rahulolevalt mööda Leenu ema peenart ringi müttas ja aiakujundusega tegeles =)
Aga muidu suht perfektne.
Oli päev täis lõbusaid tegemisi ja lõbusaid inimesi. Mulle väga-väga meeldis, hoolimata sellest "pomm kõhus" tundest, mida peoperenaise köögišedöövrite ärasöömise katsed tekitasid.

Ja ma lihtsalt pean eraldi välja tooma ühe külalise kirjelduse ühest naljaribast, kus puhtusest kiiskavat vanni küüriva naisterahva pildi alla oli lisatud kiri "having a spotless home means you have no life", millele mina kui koristamispõlgur kõigi nelja jäsemega alla kirjutan. Vähemalt suvisel ajal küll. Tegelt ka - kui väljas on selline ilm ja koguaeg toimuvad mingid lahedad üritused ja pidevalt kutsutakse igalepoole, siis päris tõsiselt ma eelistan elada teadmisega sellest, et paberi kokkuhoiu mõttes saaks mulle teateid jätta näpuga koduse telekalaua peale kui sellest, et väljas on SUVI ja mina vana loll tõmblen tundide kaupa mööda korterit tolmuimeja ja -lappidega ringi. Küll seda jõuab siis, kui need ilmad kätte jõuavad. Need, mida valju häälega mainida ei tohi =)

Ja ma ikkagi ei usu, et eksisteerivad inimesed, kellele reaalselt meeldib koristada. Sesmõtset muidugi meeldib meile koristamise lõpptulemus ehk puhas kodu ja mulle on räägitud, et mõnel puhul mõjuvat koristamine närvidele rahustavalt, aga sellegipoolest - seriously nagu. Other than mõõdukas kalorikulu ja mõningate kindlate lihaste suhteliselt leebe ja mainimist mittevääriv treening, ma küll koristamisest kui tegevusest iseenesest mingit eriti suurt tulu ei näe tõusvat. Ega tuju. Ma muidu ei diskrimineeri inimesi eriti millegi alusel, aga koristamise fännid on küll tõsised friigid. Friigid, kes võiksid hooti minu juures elada =P

Näe, järjekordselt tuli mingi pikk kribing. Tahtsin teha lühidalt ja efektiivselt, aga välja tuli nagu alati =)

Nädalavahetuse kuumalainet pikisilmi ootama jäädes,

C.