teisipäev, november 17, 2009

Maailma kõige mõnusam emotsioon tekib siis, kui kõndida mööda oma kõrges lehehunnikus mõnuga ringituulavast seast, seisatada, hõigata teda korraks ning siga tõstab pea üles, vaatab sulle otsa ja liputab saba nii et valgete harjastega sabatutt käib plapp-plapp-plapp vastu lehti =) Või kui temalt siis küsida, et "nohh, mõne tõru ka leidsid?" ja roosa kullake rõõmsalt "trööhhkk!" vastab, endal sära silmis =)

Või siis see, kui võõrad koerad, kellele ei ole soovitav silmagi vaadata, kuna nad muutuvad kohe tigedaks, tulevad, oma peakese sulle vastu jalga toetavad ja keelduvad edasi kõndimast seni, kuni nende omanikud esitavad küsimuse, et "kas jääd nüüd oma uue perenaise juurde?" =)

Loomad on vahvad ja seda enam meeldib mulle Layla ettepanek kasutada vähemalt osa meie üle piiiiiiika aja lõpuks väljanõutud võlatagastusest koduta kutside hüvanguks. Mulle meeldib, et mul on nii toredad, heasüdamlikud ja omakasupüüdmatud sõbrad! Wuff!! =)

esmaspäev, november 16, 2009

Rubriigist "mida te ei teadnud, aga võibolla sooviksite teada"

Eriarstile oli vaja minna. Perearst andis saatekirja. Helistasin vastava asutuse registratuuri, et aeg kinni panna ja nagu viimasel ajal kombeks, sain vastuseks, et esimene n.ö. tasuta aeg (ehk siis see, mille visiiditasu on 50 krooni) on ei rohkem ega vähem kui nelja kuu pärast, aga juhul, kui ma olen nõus maksma visiiditasu (!) 215 krooni, pääsen vastuvõtule kiiremini ehk kahe kuu pärast. 215 krooni ei ole muidugi midagi võrrelduna nende viiesajakrooniste visiiditasudega, mida ma oma põlve pärast olen pidanud maksma ning kuna ma olen jätkuvalt kindlal veendumusel, et tervise puhul on alati parem variant maksta kohe ja natuke kui hiljem ja juba oluliselt rohkem kui natuke, nõustusin registratuuritöötaja pakutud suurema visiiditasuga. Arvasin, et sellega ebameeldivad üllatused lõppevad.

Aga oh ei. Edasine oli kohati isegi naljakas. Kõigepealt teatas tädi arstitädi mulle täna, kui need kaks kuud tasulist järjekorda lõpuks ümber olid saanud ja ma rõõmsalt tema kabineti toolil maandusin, tõsise näoga, et tjahh, selle hädaga oleks vaja teha üsna mitu uuringut. Aga nimetatud uuringud maksavad mitmeid tuhandeid kroone. Ja - pange nüüd tähele - kuna mina saabusin tema juurde tasulisest järjekorrast, pean ma ka need uuringud ise kinni maksma. Ehk siis teisipidi panduna - oleksin ma viitsinud kannatada veel kaks kuud, et saada tema vastuvõtule n.ö. tavalises järjekorras, oleks haigekassa tasunud minu uuringute eest. Ei aidanud minu selgitavad kommentaarid ega ebalevad küsimused, et ee...ää...ööö mul on ju haigekassa kindlustatus ja puha ja kuidas siis ikka nii. Kui oli raha, et maksta rohkem visiidi eest, maksad ka uuringute eest. Vahva, kas pole? =D

Nagu perearst eelnevalt kõrgendatud visiiditasude kohta, laiutas eriarst mitmetesse tuhandetesse küündivatest uuringutasudest rääkides käsi ja möönis, et süsteem pole täiuslik, ent praegu on nii ja midagi ei ole parata. Seejärel pakkus ta välja variandi, et võib mind uueks aastaks vormistada tasuta järjekorra esmasele visiidile, et kui ma suudan nii kaua kannatada ja tagasi tulen, saab ka haigekassa minu uuringute eest tasuda.

Miks see lugu mind kurjaks ajab:

a) Patsiente hoitakse teadmatuses. Kui süsteem on selline, siis on süsteem selline ja tõepoolest midagi pole teha, aga kas sellest ei oleks võinud patsienti registreerumisel teavitada? Asjaolusid teades oleksin ma ehk optimaalse visiidiaja valikut veidi tõsisemalt kaalunud. Paljudel inimestel polegi üldse, mida kaaluda. Kui näiteks mõni väga madala sissetulekuga hädasolija kraabibki kusagilt selle paarisajakroonise visiiditasu kokku ning avastab seejärel, et tema valik läheb talle maksma järjekordse sms-laenu, ei ole see aus ei patsiendi suhtes, kes pettub ja peab tõenäoliselt veelgi kauem abi ootama ega ka arsti suhtes, kelle aega on raisatud, sest ta peab, juhul, kui ta on nii kaval nagu minule sattunud arst, sama patsienti teist korda uuesti vastu võtma.

Miks ei võiks potentsiaalseid patsiente asjakohase informatsiooniga varustada? Et kui te valite selle järjekorra, siis teie edasised valikud on piiratud, aga kui tolle, siis on jälle sellised eelised ja puudused. Aega võtaks see maksimaalselt 30 sekundit + patsiendi reageerimisaeg ehk teist samapalju. Kokku hoiaks tubli 20 minutit.
Paganama tsirkus, ma ütlen x(

b) Õiguspärased ootused ja muu vigin. Mind tõsiselt häirib see, et ma käin tööl ja maksan makse ja enda arvates peaksin arstiabi saama, aga arvestama pean siiski vaikimisi võimalusega, et järgmisel korral, kui mulle näiteks kiirabi järgi tuleb, küünitab üks karvane käsi autost kanderaamini ja ulatab makseterminali, et palun - juhul, kui soovite nüüd ikka haiglasse sõidutatud saada, tasuge nii-ja-niipalju. Noh olete küll haigekassas kindlustatud ja tõepoolest vältimatu arstiabi teenus peaks teile tasuta olema, aga vot näete tänasel päeval saate selle raha eest ainult seda, et sätime teile voolikud külge. Bensiini ja muu eest peate ise juurde tasuma. Ja kui ei taha, et me tee peal veel muudest kohtadest läbi põikame, võite igaks juhuks kohe kiire kohale jõudmise tasu ka ära maksta.

Võiks ju kohe otse öelda inimestele, et sorri, raha ei ole ja ei tule ja vaadake ise, kuidas saate. Ma säästaksin heameelega oma närve ja kobiksin kohe ilma pikema jututa kuhugi tasulisse praksisesse üle.

c) Ühe Tallinna haigla sugulasest administratiivtöötaja aga teadis rääkida, et tegelikult ei olegi mingeid järjekordi. Arstid pidavat istuma tühjades kabinettides ja põhimõtteliselt lage vahtima. Palgad olevat arstidel niivõrd kõrgeks aetud, et inimestel pole finantse sellisteks kõrgeteks visiiditasudeks, millest nende palku rahastatakse. Ma saan aru, et seitse aastat koolis käia on pikk aeg ja kui sa oled pähe tuupinud nimekirjade viisi luid ja veresooni, prepareerinud laipu ja välja kannatanud veidrikest õppejõude, tahaks ühel ilusal hetkel nähtud vaeva eest ka vastavalt tunnustatud/tasustatud saada, aga kuhu jäävad kõik need ilusate nimedega vanded, eeldus, et inimesed tahavad arstiks saada siiski eelkõige selleks, et kaaskodanikke aidata, jms? Milleks karistada patsienti?

Muudes riikides saavad arstid väga kõrgeid palku osaliselt ka riski hajutamiseks - juhuks, kui peaks mõne patsiendiga midagi kokku käkkama ja tuleb law suit. Meil siin ei kobise eriti keegi patsientidest midagi. Võibolla vaid siis, kui mõni omastest, kes polnud veel pensioniealine, ilmselgelt lolli asja pärast ära kooles.

Kusjuures nüüd, tagantjärele mõeldes, tõepoolest, polikliinik oli tühi. Nendel korrustel, kuhu mina sattusin, istus igaühel 2-5 inimest ja garderoobis ei viibinud üldse kedagi. Ja minu arsti kabineti uks oli lukus kõik need 10 minutit, mis ma varem kohale jõudes ukse taga mööda saatsin. Ka ei toimunud selle aja jooksul ukse taga mingit liikumist, seega...

reede, november 13, 2009

Postitus kolis sinna, kuhu ta kuulub ehk orkuti testimõuniaaliasse & Mimicry ja Jethro Tulli lood on siin:

http://www.youtube.com/watch?v=guJPzLVoqrM

http://www.youtube.com/watch?v=WOL-4Zg3KJs

Kui ma nüüd selle viimase loo nime ka teaks mhmhh jah aitäh =)

esmaspäev, november 02, 2009

Valitud seltskonnale

Sulle üks ja sulle ka. Tulge koju, kullakesed. Kummitame koos.