teisipäev, november 14, 2006

Oh püha lihtsameelsust!

Kuna mu naaritsanahkset kasukat kandev vanaema sattus nädalavahetusel bussis sõites kellegi teemakohase solvangu ohvriks, on ta siiamaani endast väljas ja kurdab sõbrannadele, et miks tema ei tohi loomanahkset kasukat kanda, kui see talle meeldib. Et meil pidavat ju demokraatia olema.

Kui ma vanaema käest pärisin, et kas temal siis kahju pole, et vaesed loomad peavad tema pärast terve elu piinlema ja lõpuks tapetud saama, vastas ta, et "aga kui mina selle kasuka ostan, on need loomad ju juba nagunii surnud!".
Oma targa vanaema käest oli sellise asja kuulmine küll pettumust valmistav. Seletasin talle probleemi olemuse lahti, seejärel aga tulin mõttele, et ehk leidub kusagil veel mõni tohman, kes asjade toimimise põhimõtetele pihta ei saa.

Kallid karusnaha-armastajad! Selleks, et tekiks pakkumine, peab olema nõudlust. Mis tähendab, et kui keegi selliseid kasukaid ei ostaks, millel vererida järel niriseb, läheksid karusnahafarmid pankrotti ja loomade piinamisega tegeletaks sellevõrra vähem. Aga senikaua, kuni leidub inimesi, kes vabandavad end välja lausega, et "see loom on ju niikuinii surnud selleks momendiks, kui ta minu selga satub", jätkub ka loomapiinamisfarmides julm igapäevareaalsus.

Võtke või jätke. Omaenese südametunnistuse asi.

6 kommentaari:

Ann ütles ...

siinkohal küsiksin, et äkki on keegi huvitatud naaritsakasuka soetamisest. mu vanatädi kinkis oma üsna uue kasuka mu emale, kes ei ole nõus seda kandma. teades aga kui palju sellised asjad maksavad olen mina huvitatud selle müügist. ja ma arvan, et see oleks suurepärane võimalus neile, kellele naaritsanahksed kasukad väga meeldivad, kuid kes ometi ei tahaks anda oma toetust karusnahatööstusele. nimelt selle kasuka eest on karusnahatööstus juba oma raha kätte saanud ja halb juba tehtud. pealegi on tegemist üsna tutika kasukaga ja miks siis sellist asja raisku lasta, kui vaesed loomad juba oma elu selle eest andma pidid. või mis?
P.S. ise olen ka karusnahatööstuse vastane, aga elu mängib näe vingerpussi.

Carry ütles ...

Olen Kaspariga ühel nõul - ka karusnaha kandmise rõõmsameelne propageerimine on tegelikult kurjast, sest nii antakse kaaskodanikele eeskuju. Näidake iseloomu ja pange kappi koitama see kasukas. Las siis vanatädi saab aru, et teinekord pole mõtet surnud loomi kinkida.

Ma loodan, et te vanatädile ikka seletate ausalt, miks te keegi seda pole nõus kandma, mitte ei too vabandusi a la "see pigistab mõnest kohast" või "ilmad pole piisavalt külmad"...?

Martin Šmutov ütles ...

Oi, see on põnev teema, millel on ikka päris mitu tahku. Lihtne on muidugi retooriliselt möirata, et ega naaritsad ja rebased pole ainsad, keda hukatakse.

Tapetakse ju ka veiseid ja kalu jms, et inimesed sinki-vorsti ja kastmes kala süüa saaksid. Et kas siis peaks nende tapmise ka lõpetama. Ja kanade mune ei tohiks ka tarbida, sest sealt tulevad tibud jms...

Ehk lühidalt, see on sihuke nokk kinni - saba lahti vaidlus ja jääb alati selliseks. Mingi piiri annab ehk tõmmata vaid Maslow püramiidi abil - toit tuleb enne kasukat, kuid seegi pole teab mis argument.

Minul pole karushaksete kasukate vastu midagi. Las inimesed kannavad, eriti kui külmal ajal sooja annab.

Carry ütles ...

Selles suhtes on Smuutil õigus, et seda vaidlust ei lõpetata vist eal. Samamoodi, nagu alati jääb maailma inimesi, kelle kindel veendumus on, et terve Aafrika manner tuleks lihtsalt õhku lasta.

Mina olen päris paljudes teemades oma piirid tõmmanud ning toimin nii, et endal võimalikult ilusad unenäod oleksid.

Aga karusnahkade koha pealt niipalju, et tänapäeval on leiutatud väga palju sooje materjale, millest talveriideid teha, nii et loomanahkade kasutamine pole suure külma puhul vältimatu. See rohkem inimeste enda mugavuse ja teadmatuse taga kinni.

Näiteks ühe sõbrannaga ma talvel vaidlesin teemal, et miks kasutada sellise firma kreemi, kelle kohta sa tead, et nad sooritavad loomkatseid, kui võid osta samas hinnaklassis sama hea kreemi selliselt firmalt, kes loomkatseid ei teosta. Kui sõbrantsil vastuargumendid otsa said, lõi ta käega ja ühmas: "Ahh, ei mina viitsi." Mis oli nii tobe reaktsioon, et ma ei osanud sellele isegi kuidagi reageerida.

Ann ütles ...

hmm, sõnastasin end vist segaselt ... tegelikult oli minut jutt suht irooniliselt mõeldud ... sest loogika on ju üsna sarnane siiski vanaema naiivsele loogikale.
teine iva asja taga see, et karusnahaäri jääb igavesti kõvaks äriks, kui sellega nii suured rahad kaasas käivad. lahenduseks vaid riiklikud maksud ja keelud? selline üleüldine virisemine niisama ei aita. kujutage end minu asemele ... ega ikka ei viska 10 tuh krooni prügikasti, kuigi põhimõtteliselt karusnahaäri vastu oled. või mis?

aga noh, ma vist hakkan ära harjuma sellega, et inimesed mu juttu ebasobimatuks peavad, kuna ei saa ivast aru

Carry ütles ...

Aga Ann, miks mitte? Mina olen visanud tuhandeid kroone maksvaid kingitusi prügikasti, kuna pidasin neid sobimatuteks. Tahad, ma õpetan, kuidas visata? Võtad asjal kratist kinni, sead sammud prügikasti juurde, avad selle kaane ja läinud ta ongi!