Ma tegin midagi veel paremat - ma kustutasin terve selle postituse ära =)

Nagu ikka, pole elus miski kunagi liiga konstantne, nii et täna on mitu asja juba täitsa okei. Rääkimine on tervisele hea ja liigutamine samuti. Käisin kahes trennis järjest, oli väga mõnus. Esimeses õppisime uusi samme ja kuigi minu väsinud pea jaoks oli see kaks-üks-risti tagant-ette-hüpe-üles-teine jalg-eest-risti-üle-kõrvale liiga suur amps, andsin oma peaaegu et parima ja järgmisel korral võibolla ehk isegi oskan. Teises trennis õpetati meile, kuidas üksteise otsas tampida. Ilma irooniata. Nagu jõulukapsast teeks, nohh. Mina loomulikult alguses pelgasin teisele haiget teha, aga pärast, kui mul endal otsas tallati, siis mõtlesin, et oleks võind kõvemini vajutada. Ei olnud üldse nii imelik, kui tundub. Uusi asju õppida on vahva. Peaks ikkagi uuesti kuhugi kõrgemat sorti kooli minema...

Ja pärast trenni tegime Rafiga makarone sojahakklihaga, mis nägi välja siis nii, et mina üritasin hakkliha mitte ära kõrvetada ja siga turnis oma pisikeste sõrgadega mul varvastel ja ei olnud üldse supportive =) Sojahakkliha, muide, on maitsev, erinevalt mõnest muust sojaproduktist, mida ma proovinud olen.

Nii. Ja nüüd hakkame mõtlema, mida toredat aastavahetusel teha. Elu on ikka lill, mõnikord sutsu räbal, aga kasta tuleb =)