Kui haigla juba paistis, hakkasid kõik autos olevad inimesed ükshaaval järjest nutma.

"Ära nuta, meie hakkame siis ju ka nutma. Kas sa arvad, et meile meeldib see?"

Autojuhiks olemise tõttu olid mul päiksekad ees, seega sain võimaluse karmi tädi mängida. Seda, mida mu silmad klaaside taga tegid, tean ainult mina ise.

"Kõik saab korda, ravivad sind korralikult ja varsti oled jälle kodus."

Õnneks paistis päike. Päike teeb kõik alati palju paremaks.

"Siin on teisi samasuguseid - sa ei ole siin üksi..."