esmaspäev, märts 01, 2010

Books as babies

Seda, et ma pole eriline baby-person, teavad vist juba valdav enamus mu sõpradest-tuttavatest. Imikud lihtsalt ei tekita minus siiani veel kahjuks või õnneks mitte mingisugust emotsiooni. Ma võin nendega sõbralik olla ja parimal juhul ka mõned mõõdukalt lällutavad laused vahetada, aga endale koju tahaks ühte ehk vaid siis, kui nad näeksid välja sellised nagu Bodies Revealed näitusel - psühhedeelselt punase-oranži-roosakirjud, läbipaistvad ja hiirvaiksed.

Raamatutega seevastu olen ma alati palju lähedasem olnud ja ka praeguses eluetapis on need mulle kordades sümpaatsemad.
Üsna pea ilmub üks seiklusromantiline jutustus, millele ma olen tükk aega kaasa elanud. Ja kuigi see pole minu enda raamat, olen ma seda varasuvest alates vahelduva eduga nokkinud sedamööda kuidas ta valmis ning see protsess on mind mõjutanud. Üllatav-armas oli teada saada, et ka mina olen protsessi mõjutanud.

Raido ütleb:
sina lähed sinna raudselt sisse
mina mäletan
ja ma leian selle üles ja ma ei karda seda kasutada


Minu jaoks sisendas see raamat nii jupikaupa lugedes kui ka nüüd, täisversioonina, lootust... võiks isegi öelda, et rohkemat - kummalist turvatunnet... et häid, ausaid, moraalitundega, tõeliselt positiivseid inimesi laias maailmas veel leidub. Et leidub neid, keda austada. Sest austust, seda emotsiooni ei tekita teps mitte igaüks ega ka üle ühe ega pahatihti kümne mitte. Ma loodan, et see raamat toob helgust teistelegi...

3 kommentaari:

Vanaeesel ütles ...

Laias maailmas leidub veel palju häid inimesi, kuid murelikuks peaks tegema hoopis see, et neid ka siinsele kamarale jätkuks. Ma'i teagi kas meie majandusliku edu vältel hakkasid need rasvaselt kitsarinnalise tegelased rohkem välja paistma või oli sellel lausa epideemilise leviku efekt, kuid vaene kadunud Enn Soosaar vaid vangutas pead.

Kas teed varjatud reklaami mõnele omamaisele fiktsioonile (edit: no kui Sina sinna sisse oled kirjutatud siis päris fiktsioon ta olla ei saa, või oled hoopis Sina nii ebamaine tyyp...)?
Nüüd kus ajad jälle kehvemad, tundub, et ka inimesed paremad.

Vanaeesel ütles ...

Noh, teisest küljest võiksid juba bioloogiliselt korrektne olla ja mõnda üldsusele tähtsat funktsiooni täitma hakata:
a) Eestimaa iivet tasemel hoida,
b) beebide vastu mittediskrimineeriv olla
c) kõikide omamaiste mehepoegade sügavat depressiooni ja masendust leevendada, eelnevate khm-khm funktsioonide täitmisega.
(Andestate mulle äkki selle riivatu pahvatuse, muidugi ei ole mõtet midagi või kedagi sundida, kuid nõnna nagu blogija külale, nõnna ka küla vastu)

Carry ütles ...

No kõnealusel momendil oli küll juttu raamatusse minevatest võimalikest kommentaaridest raamatu kohta läbi selle sündimise ajaloo, aga kuna see jutustus on inspireeritud elust meie ümber, ei saa keegi garanteerida, et ma näiteks mõne õela bitchina seal kaante vahel tempe ei tee =P
Omamaiseks võib seda pidada küll. Kuigi tegevus toimub suures osas teistes põnevates riikides ja ka kirjutet on suures osas Eestist väljaspool. Aga kui asi täitsa päris valmis on, eks ma siis teen suurelt reklaami, selles võib kindel olla ;)