Sain täna maailma kõige vahvama komplimendi.
O: "Mäletad ma ütlesin, et ei suuda üldse aimata, mis sinu peas toimub. Ma sain aru miks see nii on. Ma näen võltsidest/teeseldud asjadest enamasti läbi, kuid sina ei ole võlts vaid oled ehe. Sellepärast sa nii huvitav oledki : ) "
Pärast seda, kui ma olin tükk aega moosipoti näoga nurgas omaette säranud ja sädelenud, kandus vestlus kummalisi radu mööda edasi teemadele nagu "kui Carry oleks lemmikloom, siis milline?" ja "kui efektiivne see naabri Valve siis ikkagi on?", millest viimane ei oma antud hetkel üldse suurt tähtsust, sest meie koridori ja tänava naabrivalve on põssa + tüdruk ja nemad on oma crime stopping efficiency`t juba tõestanud, nii et minu jaoks igapäevane/öine teema. Küll aga valmistas mulle põnevust, et minu isiku puhul tõmmatakse paralleele oravaga.
Tõele au andes olen ma viimasel ajal ka ise korduvalt end mõtteis mõne obsessiivselt toitu koguva närilisega võrrelnud. Põhjus lihtne - liigun jälle vaikselt sinna taimetoidu poole ära ja sel korral, erinevalt aastatetagusest üritusest, on saadaval nii palju retsepte, mida proovida ja poes määratult palju rohkem taimetoitlastele sobivaid ja vajalikke toiduaineid. Lappan iga päev Sandra Vungi 100% taimset kokaraamatut ja ei suuda ära oodata, millal saan kõiki neid roogasid valmistada.
Lisaks loen kirjandust selle kohta, kuidas toiduaineid omavahel kombineerida, et saadavatest toitainetest maksimumi võtta. See kõik on tohutult huvitav ja paneb toitu hoopis teise pilguga vaatama. Üldiselt teavad kõik, et paprika on tervislikum kui liha ja aurutatud on etem kui praetud, aga molekulaartasandil lahti raiutuna avab see silmad ja selle arunatukese ka, mis plastiliinist valmistatud fabrikaattoodetega tegelikult by default juba harjunud on ja neid normaalseks nähtuseks peab.
Nii et kui poodi satun, siis hoidke alt. Te peaksite neid lihaseid nägema, mis mul toidukottide tassimisest tekkinud on.
Siinkohal tasuks ära mainida, et mulle endiselt jätkuvalt meeldib see variant rohkem, kus keegi teine kokkab terve pajatäie toitu ja minu ülesandeks jääb siis mõnust mõmiseda. Me oleme Brökiga sel teemal ka korduvalt vestelnud, aga ta väidab tänase päevani järjekindlalt, et ei tunne end pliitide ja ahjude läheduses kõige turvalisemalt. Noh, mis siis ikka, mõistame. Mina pelgan ka pannilt pritsivat kuuma õli.
Ja siirad vabandused, et ma sind selle spinati-kartulipudru ja läätsepihvidega ahistan, but it`s for your own good!
(Jep-jep, mina olengi sööginats.)
*Sarjas Seks ja Linn sätestas peategelane juba aastaid tagasi, et orav - see polevat miskit muud kui vaid üks koheva sabaga rott.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar