esmaspäev, jaanuar 03, 2011

Aastavahetus möödus sel korral nii kiiresti, et ei olnudki nagu aastavahetus vaid nagu aastavahetuse treilermuuvi. Trajektooril šampasoojendus ja Tujurikkuja vaatus at my place -- Teatriväljak -- Von Krahl sai mõned korrad olude sunnil (ntx et mis kell ühest saalist teise ümber tuleb kobida) kella vaadatud ja iga kord oli läbiv emotsioon selline, et ega väga ei tahetud uskuda seda, kes parasjagu kellaaja ütleja ametipostile oli määratud. Ühesõnaga viuhh! ja lännu.

Aga pidu oli mõnus. Eriti kella kolmene sett, mis jäi way liiga üürikeseks. Ja ei, ma ei ole üldse nõus väitega, et head asja peabki ainult natukene saama. Eluaeg olen mõtelnud, et mingi väga nõme ütlus. Ma ei hinda ju häid asju sellepärast madalamalt, et ma nendega rohkem kokku puutun kui halbadega. Kui ma peaksin mingil iks põhjusel kuulama eksessiivselt bändi, mis mulle absoluutselt ei imponeeri, siis ma mitte ei armastaks pärast kõiki neid teisi bände rohkem vaid jälestaksin seda ebasümpaatset bändi veel enam.

Ja veel - maitea, miks viimasel ajal igalpool armastatakse kangesti rääkida, et mehi on Eestis nii vähe ja et ikka mingi pool meest kahe naise kohta jms. Pidudel aint mehed ongi vahepeal mulle tundub. Ja mulle natukene tundub, et tantsida viitsivad nad aint koketeerimise eesmärgil suurem osa ajast. Aga vähemalt tantsivad natukenegi eks. Parem hall-sookurg katusel...

Sellegipoolest, puldiesise latrite süsteemi ma kavatsen ülehomme ära patenteerida. Mingid eraldi aedikud tervele sellele karjale. Et paremale poole pulti need inimesed, kes tahavad tantsida ning vasemale ja eraldi need, kes niisama sebida tahavad. Ja mingi läbikäiguaedik nendele, kes mõlema eesmärgiga end kohale on vedanud. Siis on lihaveised ja tantsuveised kõik omaette, ei teki mingeid arusaamatusi ja valesti mõistmisi ja kõik saavad tegeleda täpselt sellega, milleks nad peole läksid.

Eilne aastavahetuse aftekas klubis Privé ei olnud selles suhtes mingi erand. Aga vähemalt sisaldas öö ("õhtu" on selle kohta natuke lahja öelda, kui pidu algab alles südaööl) piisavalt materjali mulle, kes ma jumaldan uut & huvitavat, mida varem teinud/proovinud pole. Noh näiteks
*sellise mittetantsiva mehe tantsima panemist, kelle kohta tema sõber ütles, et "see naine, kes ta kunagi tantsima paneb, temaga ka abiellub" (selguse mõttes olgu öeldud, et ma tegin seda pro bono ehk kasu saamata =)
*dj näppude vahelt šokolaadi söömist (küsimus selle kohta, kuidas muuta ägedat plaadikeerutajat veel ägedamaks, on nüüd ilmselt oma vastuse leidnud - tal peab lissalt üks šokolaad ka varustusesse kuuluma)
*tualettruumis kellelegi kenale võõrale silmapõletiku-esmaabi andmist (karma töötab vist märkamatult vastupidi ka - siinkohal suur tänkju Evele Krahli sos-i eest =)
*Ülbe Murumuna tranformatsiooni vaatlemist (millalgi kusagil vahepeal ilma ette hoiatamata on Veronts tädistunud ja konjaki peale üle läinud) (ja ta teeb seda niivõrd stiilipuhtalt ja iseenesestmõistetavalt, et ahvi või järele) =))
*kikivarvukil seistes maailma asjade üle arutlemist (komplektis tõdemusega, et mu varbalihased on vist treenimata =)

Muidu on täitsa tore, aga kogu see pidu ja pillerkaar on mu öö ja päeva rütmi totaalselt segamini ajanud ja see ei ole enam üldse khuul, sest nüüd ei ole asi enam lihtsalt tugevalt nihkes nagu viimasel ajal kombeks oli, vaid täiesti vahetuses. Üritan hiljemalt nädala keskpaigaks välja mõelda mingi võimalikult valutu viisi, kuidas teostada tagasinihutamist. Kui kellelgi on mingeid järeleproovitud tervist mittekahjustavaid nippe, siis ma olen üks suur kõrv/silm.

Muide, jonnipunnil on uus e-maili aadress. Eriti ontlike e-kirjade tarbeks võib minult nüüdsest nõutada minu eriti ontlikku e-maili aadressi. Aga selle kasutamisel tuleks igaks juhuks saata jahumeili väike märguanne ka, et gmaili meili saatsite ;)

Mida rohkem ma selle peale mõtlen, seda totram see nõutud hädavajaliku viisaka meiliaadressi omamine tundub, kuna viimastel päevadel satuvad mulle ette just nende inimeste eesnimipunktperenimi ätt aadress.com aadressid, keda ma ise never ever ever ei palkaks ja kolleegiks ka väga ei ihkaks. Maailma Kõige Vastutustundetum Tšikk näiteks või siis Rändom Hetkedel Psühhoks Trippiv Noormees. Skaala teisest otsast leiab muidugi samuti taoliste aadresside esindajaid, aga just need näited, keda sellise e-mailiaadressi järgi otsustamisega väidetavalt vältida püütakse, ajavad kohe ekstra muigele. Fruktid nohh =)

Ja mina loen oma meili ja saadan kirju välja endiselt carameli alt yahoost. Lihtsalt sest see on kordades kasutajasõbralikum keskkond. Kar üritas mind küll veenda, et gmaili saab tuunida ja värk, aga mida ma tast glitterdan, kui juba layout on täiega mööda? Pole mõtet värvida treppe selles majas, kus koridorid ja toad ja isegi uksed-aknad asuvad valedes kohtades. Kolida tasub.

2 kommentaari:

Deniss Rutseikov Ojastu ütles ...

Kahju, et sa pole nii ammu midagi kirjutanud :)

Carry ütles ...

Luban pühalikult, et kirjutan selle kuu jooksul nii oma sünnipäevast kui Sloveenia workshopist =)