Tripping on Sunshine*
Vühüüühh!! Ma tean, et ma ütlesin sõna "tähistama", aga nii pikale veninud tähistamist ma küll ette ei kujutanud =D
Oli väga põnev nädalavahetus. Sai vahvate inimestega tutvutud ning igasuguseid uusi ja huvitavaid situatsioone ja rolle proovitud. Pealiskaudsest ja jauravast Venetsueela seebiseriaalist hingestatud-mõtestatud sügavatähenduslike nii-ilus-ja-habras-et-ei-julge-puutuda-muidu-läheb-veel-katki inimsuheteni. Lõbusnaljakate hängimiste tulemusena said mitu inimest omale uued koomilised hüüdnimed. Kolmapäevast reedeni ei tšilli ma seega Pärnus mitte Veronikaga vaid Ülbe Murumunaga, jne, jne =))
Mõnda nendest filmilikest situatsioonidest, mis trükimusta ega ka mitte blogitinti ei kannata, mäletan ma päris kindlalt elu lõpuni. Boratlik-Brünolik šokiteraapia raputab oma mugavast, harjumuspärasest kestast lahti ja tuleb vahetevahel ilma kahtluseta kasuks ;)
Aga ööklubi nimega Vabank ei meeldi mulle endiselt. Õhk, mida hingata ja käte-jalgade liigutamiseks vaba ruum peaks olema minu meelest ühe klubi puhul elementaarne. Võibolla on see maitse küsimus, aga minule selline "tuubil täis trolli" efekt väga ei imponeeri. Ja Hollywood, mida me üle mitme aasta uuesti proovisime ja mille klubikaarti kassiirina töötanud meeldiv noorhärra kümneks aastaks pikendas, oli ka kahjuks pehmelt öeldes kesine. Muusikavalik igatahes ei olnud kummaski hea. Hollywoodi puhul on asi kindlasti konkreetses peos kinni, sest Electrosexi pidude muss oli küll übervõimas. Aga Vabanki puhul tundub mulle järjest enam, et plussiks on vaid ilus interjöör ja ilusad-viisakad-sõbralikud teenindajad ja et inimesed ei käigi seal mitte muusika pärast vaid pigem üksteist vahtimas ja jooke degusteerimas. Kuna meie reedene soojendusüritus venis oodatust pikemaks, jäi MTV muusikavideot meenutava publikuga CatHouse ja sealsed kompud noormehed seekord ära, aga selle puudujäägi parandame järgmisel reedel =)
Reedeõhtusele klubiprogrammile eelnenud eestisuvine nädalate kaupa magamata olek ja nädalavahetusega sugugi mitte paranenud olukord (48 tundi järjest üleval olla ei ole ühegi mõõdupuu järgi normaalne ega soovitatav, don`t try this at home!) aga tekitas täna ööseks lõpuks mulle autorooli taha konkreetselt hallutsinatsioonid. Mitte ühe vaid isegi mitu. Iseenesest huvitav uus kogemus, aga uuesti kogeda väga ei igatse.
Ja niimoodi kiirkorras überväsinuna magamajäämist, et ei jõua koju jõudes voodissevajumise ja unnesuikumise vahepeal endale tekki ka peale tõmmata, ei ole mina oma elu jooksul veel kogenud. Hea, et silmad jõudsin kinni panna =D
Üldiselt ma tahtsin öelda, et ma olen väga õnnelik =)
Õnnelik inimene ja õnnelik as in meeleseisund. Soovisin seda teiega jagada, et multipleerimise tulemusena veel õnnelikumaks saada (ahnepäits!! =)) ning hetke jäädvustada, et kunagi tulevikus, kui akna taga on see ilm, mille vastu ei aita muu kui kaks komplekti pakse kardinaid või lennukipiletid mitumitu laiuskraadi allapoole või on parasjagu mitte-nii-äge periood elust, oleks mõnus tagasi lapata ja lugeda ja mõttes seda kõike uuesti läbi elada =)
Ailavju ailavju ailavju =))
*Pizzaman - Tripping on Sunshine, Mike C remix
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar