A new hobby of mine
Laupäeval käisime Liisi ja Jerryga kinos uut Meryl Streepi filmi vaatamas. Minul on Meryl Streepiga sellised lood (ja ma olen aru saanud, et paljudel teistelgi on samamoodi), et kui tema on otsustanud mõnest filmist osa võtta, siis mind põhimõtteliselt ei huvita, mis selle linateose pealkiri on või millest see kõneleb. Meryl mängib, say no more, ma juba kõnnin kino poole.
Ja oligi hea film. Kuna see mind vähemalt kolmel korral pisarateni naerma ajas, siis võib vist öelda, et suisa väga hea film. Viimane kord, kui ma kinoskäiguga nii rahul olin, oli vist suvel (The Hangover ja sis see Borati nilbest blondist fashionistast mantlipärijast vändatud muuvi, mille pealkiri hetkel ei meenu). Mitte et vahepeal poleks igasuguseid muid sorti häid filme nähtud, aga minu filmivaliku edetabelit troonivad juba mõnda aega naljakad ja väga naljakad komöödiad. Teadlik otsus selline. Sest kui minna vaatama mingit seiklus- või eluloofilmi vms., võib see olla hea, aga ei pruugi. Ja isegi kui on hea, ei aja see necessarily naerma ega naeratama. Aga mina tahan naerda. Ma tahan palju-palju-palju naerda! See on Carry Elu põhiseadusesse sissekirjutatud põhiõigus =)
Kinno, erinevalt televiisorist, õnneks eriti igasugu tordiga-näkku-jalaga-sinnasamusessegi-banaanikoore-peal-libastumise komöödiaid ei jõua, nii et kino + komöödia on suhteliselt kindla peale minek. Kuigi kui nüüd meenutada, siis selles It`s Complicated filmis oli tegelikult päris mitu sellist kohta, mille peale ma oleksin arvanud end mitte naerda suutvat, kui keegi mulle nendest ümberjutustust oleks teinud. Tõenäoliselt oleksin arvanud, et see, kes taoliste kohtadega filmi kiidab, on tsuti opakas või siis talle meeldivadki sellised hea maitse piiril balansseerivad naljad. Ilmselt oli asi suurepärases kompotis - režissöörid-stsenaristid-näitlejad - et need naljad vaimule sugugi kurnavalt ei mõjunud =)
...üks asi selle filmi juures oli siiski veidike häiriv. Nimelt seal portreteeritud ülinormaalne perekond tundus mulle... kergelt ebanormaalne. Võibolla on asi selles, et ma ei ole sellist asja harjunud ei kogema ega, kui nüüd lõpuni aus olla, siis ka kõrvalt nägema mitte, aga Little Miss Sunshine-i kummalis-veider famiilia teeb esmamainitule vähemalt minu jaoks kindlalt silmad ette. Et siis satiinist voodipesu reklaamile eelistan ma igal ajal realistlikumat lähenemist, sellele omaste lõbusate võlude ja valudega.
Little Miss Sinshine-i näidati eile telkust ka ja kuigi mul suure kokkamistuhina kõrvalt (sõir + martsipanikook siis seekord) täisversiooni vaatamiseks mahti ei jäänud, kobisin teleka ette vahetult enne filmi lõppu ehk talendivooru algust, mis on vaieldamatult üks parimaid feel-good momente filmiajaloos. Üks vähestest filmidest, mida ma olen nõus mitu korda vaatama. Tänaseks olen seda vist juba oma kolm korda näinud ja vaatan tulevikus kindlasti veel. Ja käin ka kõikidele tuttavatele edukalt närvidele, et nad selle ära vaataksid =)
Peaks vist tõesti hakkama stsenariste ja režissööre ja muid elukaid silmas pidama. Sest näiteks nende tüüpide filmidega, kes Little Miss Sunshine-i kokku klopsisid, oleks mul küll huvi tutvuda.
Lisaks kõhulihastele soovitatavalt julmalt mõjuvatele komöödiatele kogun ma juba mõnda aega igasuguseid muid naljakaid hetki ja emotsioone. Eile näiteks oli selline päev, kui ma sain mitu üsna omapärast ent armsat komplimenti. Lõbusaim neist kõlas taustaks sellele, kuidas kaks inimest minu sõrmejälgi uurisid ("Eino vaata nüüd, millised ilusad jooned, ma ütleks lausa et kaunid. Nii kenasti välja joonistunud.") ja oli saadetud imetlevatest ahhetustest. Ütleme nii, et kui politseijaoskondades missivõistlusi korraldataks, saaksin mina suure tõenäosusega Miss Näpujälje eriauhinna =P
4 kommentaari:
NO Tsau.. Kaisime ka Epuga Its Complicated'it vaatamas mingi poolteist kuud tagasi :) SUPER HEA minu meelest kah :) mind isiklikult natukene hairis ainult see et ta oli tiba pikaks venitatud... aga muidu koik oli super :) Ja Meryl Streep on jah nii et kui ta seal filmis on siis ka lahen juba vaatama :) ukskoik mis film on.. Aga mu lemmik seal It Coplicated'is oli see tutre kihlatu :D ta oli jumala age :) ja noh tegelt olid koik :) Aga see on tehtud samade inimeste poolt kes tegid Something Gotta Give kus on Jack Nicolson ja Diane Keaton.. sarnane flow oli selles filmil kah nuud :)
Little Miss Sunshine'is rongist jain maha kuni selleni et jouludeks kinkis tookaaslane selle DVD ja see on lihtsalt niiiiii armas film :) vahepeal naerad sudamest ja siis loristasin nutta :)
AGA soovitan soojalt kui see Eestisse jouab minna vaatama Precious'it.. vaatasin et Superkino tulevas kavas see ei ole hetke ( mis on imelik sest see on nimetatud mitme Oscari peale) aga see on uks parimaid filme mida olen nainud ikka ule pika aja.. Kahjuks mitte komoodia aga tosine film mis on mega powerful ja kurb ja paneb motlema ja samas saad ka naeratada korraks.. aga need monoloogid ja ka dialoogid jne mis seal on .. votab sonatuks.. vaga raw on see film kah :) Nii et kui tuleb mine kindlalt vaatama :)
XXX
Mulle meenus sinu jutuga seoses kohe veel üks asi, mis mulle selle filmi juures kangesti meeldis... et naissoole ei esitatud tüütuseni ära leierdatud valikut lapsed versus karjäär vaid pakuti hoopis üks uus, põnevam ja kindlasti märksa koomilisem: sa kas hoiad seda näpuga üleval või kannatad üheksa kuud kestvat peavalu =P
Peategelase näoilme arstikabinetist täiskäigul väljudes oli muidugi absoluutselt täiesti hindamatu =))
A muide, see tütre kihlatu mängib ka Ameerika versioonis teleseriaalist Kontor ehk The Office, mis on kohati täiesti totralt naljakas. Ta mängib seal ühte kahest ainsast normaalsest inimesest, ma arvan, et sulle meeldiks =P
Ja ma ei taha tõsiseid filme! Me vist hakkame sinuga vaikselt seisukohti vahetama mulle tundub ;)
Nonii, enne kui ma jõudsin oma sigatsemisega (oops!) siin lõpule ja kõik täis läbustada, jõudis väike perenaine kohale.
Nii vähe kui mulle ka meeldib tunnistada, on Meryl Streep tõesti hea. Mida vanemaks ta saab, seda jubedamad (loe: paremad) nõiad tal välja tulevad, nagu Ülle Kaljuste.
Aga jõudes tagasi algpunkti, siis oled Sa mulle kino isu peale ajanud, aga kuna mul hetkel ühtegi head kandidaati (või -eite) ei ole, siis kuidas oleks ühe vana hea Burtoni/Deppi kooslusega? No nii jalgrattasõid asemel...
Kui sa lubad, et sa ka reaalselt lased mul filmi vaadata, mitte ei tüüta mõttelise žongleerimisega variantide a), b) ja c) vahel seni kuni tagumiste ridade slaavi soost noorhärrad meid plaksumaisiga loopima hakkavad, siis minugipoolest, suurima heameelega =)
Postita kommentaar